Just unbelivable !

Lihtsalt uskumatu, kui kiiresti on aeg läinud. Siiamaani ei usu seda, mis toimunud on. Alles 2 kuud tagasi rääkisime, et varsti jõuab see päev kätte, kui me saame sõrmused aga ei tundnu üldse, nagu oleks 2 see olnud 2 kuud tagasi, pigem nagu eelmine nädal. Igatahes täna hommikul ärkasin ülesse väga hea tundega, käisin pesus, panin ennast riidesse ning tegin ennast korda ja isegi tegin endale lokke. Läksime teiseks tunniks kooli, eile rääkisime ennast ära, et oleks rohkem aega sättida ja saaks pikemalt magada hehee. Teine tund oli siis inglise keel, kus oli imepisike töökene ja see oli väga lihtne. Tegime seda kõige rohkem umbes 15 minutit ning siis oli jälle vabaaega kui palju. Järgmine ehk viimane tund oli vene keel, kus me taaskord ei pidanud midagi tuupima vaid mängisime aliast.. no nii naljakas. Lõpuks oligi aeg, et minna saali. Alguses leinasime neid tulekahjus hukkunud :(:( ning siis laulsime vabariigi nind koolihümni, just nagu igakord. Aga seekord oli see kuidagi teistsugune, mõtlesid rohkem sellele, et enam sa ei laula seda kunagi vabariigi aastapäeval siin koolis ja pisar tahtis silma tulla. Nii hea oli vaadata teisi, kes seal saalis tantsisid ja laulsid, mõnus tunne puges põue, kui mõtlesid, et need ongi ju tegelikult pühendatud meile.. Kui siis öeldi, et on aeg anda 9. klassile lõpusõrmused. Kõndisime siis sinna terve kooli ette, samal ajal käis täpselt meie kohta käiv Jaan Tätte laul.. mata õps veel rääkis, et meil on täpselt 70 päeva käia seal koolis, mida ma peame võtma tõsiselt ning nautima.. järjest hakkasid inimestel mu kõrval pisarad jooksma, kaasa arvatud ka minul.. Keidu ja Tints olid näost täiesti punased.. Mulle andis sõrmuse üks väike armas pruunide silmadega tüdruk ja soovis head lõppevat kooli aastat. See sõrmus on meie kooli logoga ning sisse on graveeritud iga ühe nimi ja kooli aasta 2011. Siiamaani ei suuda ma seda veel uskuda, et minul, kui 9. klassi lõpetaja kannab Püünsi Kooli sõrmust, see ei ole mulle veel kohale jõudnud ja kindlasti ei jõua ka veel nii pea. Kusjuures ei olnud üldse piinlik seal ees pisaraid valada, sest seda sama on teinud ka iga teine lõpetanud klass, nii, et.. Ma isegi siis nutsin, kui kõik eelmised üheksandikud said sõrmused :D Aga just meie klass on hakkanud niii palju sellele kõigele mõtlema, lõpetamisele, kokkuhoidmisele jne. Mul ei ole teile mu kallis klassikaaslased rohkem midagi muud öelda, kui, et te olete lihtsalt kõige-kõige paremad ning kõige-kõige kallimad.. Pärast aktust läksime me oma tibudega sööma China Red'i. Ma olen tähele pannud, et viimasel ajal on see väljas söömas käimine klassikaaslastega päris tihedaks muutunud. Alles eelmine esmaspäev käisime. Aga selle seltskonnaga tunnen ma ennast nii hästi ja täielikult iseendana ! Tänu suurele pingelangusele tulid muidugi hullematsorti naerukrambid. Tintsiga lihtsalt lasime järjest ja lõppu ei olnud näha ka. Trenni minnes lasime samamoodi edasi. Kaugelt juba teised kuulsid, et ahaaa Britu tuleb :D Ja nii ongi !
Mega mõnus tunne on niimoodi olla, et ei pea mõtlema, homse kooli peale ja kõige selle peale, mis toimuda jälle võiks, no nii hea.





















LOVE YOU GUYS !!! <3