Su elu ei ole kokkusattumus. See on peegeldus sinust

Pole muud öelda, kui et see aeg hetkel on imeline, kõik maailma sõnad ei suuda ka väljendada mu igapäevaseid emotsioone ja tundeid. Pole päris pikka aega niimoodi tundnud. Aina rohkem avastan asju, mille üle rõõmu tunda ja niii palju on tulemas hetki, mis muudavad kõik nii heaks. Igal õhtul lähen magama suurima rahulolu tundega. Tunnen, et kõik on hästi ning elu on super! Nüüd ma tõesti mõtlen, et kuidas ma suutsin vahepeal nii palju närveerida ja pisarateni muretseda.. kuidas küll? Kasvõi mõni pisikene tegu, sõna või naeratus võib juba päeva ilusaks muuta. Aga eks peabki üle elama kõiksugu hetki, sest nendest me õpime ja oskame järgmisel korral teistmoodi käituda. 

Kooliga on lugu selline, et ei jaksa enam.. absoluutselt. Käin seal lihtsalt istumas, luckin asjad ära ja naudin seltskonda. Olen täielikult jõuluvaheajale meelestatud ning mõtted nii mujal. Eelmine reede toimus meil koolis jõululaat. Hommikul kella kaheksast olime juba õunaga platsis ja võtsime asju vastu, mis laadale toodi. Tunde õnneks ei olnud, vno nkn meil oleks pidanud ainult 3 tundi olema. Päev läbi valmistasime veidi asju ette ja kella kolmest hakkas kõik peale. Seekord olime õunaga müügimehed kohvikus.. saime hakkama, tõsiselt saime! Ja üleüldse kõik möödus väga kenasti, mina jäin rahule. Tore oli! Õhtul oli plaan jälle linna minna aga taaskord jäi see ära, kuna uni oli uskumatult suur ja ilm oli ka selline vanalinna tripi jaoks mitte sobiv. Niisiis läksin koju, jõin õuna ja enda vanematega veidi veini, sõin kõhu täis ja juba mikk võttis mu peale ning sõitsime viimsi. Edasi liikusime vahuri juurde, kus väga kaua me ei olnudki, sest hommikul oli vaja trennis ilusti konditsioonis olla. Peale trenni läks kõik päris kiireks. Käisime issiga paaris poes, sõitsime koju ja hakkasin Viimsi heategevusballil esinemiseks sättima. Suur üritus oli ja kõik inimesed oli niii kenad. Enne kava ei jõudnudki närveerima hakata, sest kuidagi väga ootamatult äkki lükati meid lavale ja tegime oma numbri ära. Kõik kukkus väga hästi välja, nii et kogemust oleme juba veidike saanud. Edasi õhtu poole pidi Artjom esinema hakkama aga mul oli Amokese sünnipäevale minek, nii et ei jõudnudki. Imelik minu puhul, et ütlen Arjomi kontserdist ära.. peaaegu suurim fänn ju.. nagu mind tuntakse. Sünnipäev oli ka väga tore aga hommikune olukord ja see kella 11eks trenni trippimine küll nii tore ei olnud.. uni oli massive ja peavalu samasugune. Aga mu kiire elutempo jooksul jälle ei leidunud seda aega, et korra sõba silmale saada. Koju jõudes käisin pesus ja läksin juba jälle bussile. Nimelt sõitsin linna, kus sain Toro ja Alariga kokku ning läksime superstaari soundchecki vaatama. Tee sinna oli nagu oli aga lõpuks kohali ikkagi jõudsime. Ja ma ei oleks elusees osanud oodata, et see nii cool seal kõik näida võib. Ja loomulikult no R. Rändvee.. imeline :)

                            Party people ! :) 



B.R