
Ma ikka satun selliste päevade otsa kus kõik on nii seganeee. Hommikul ärkasin kell 5.20 siis mõtlesin, et magan kuni äratuskell heliseb, siis 6.30 heliseski ja und ei olnud kuskile aga samas see oli mega hea, sest nii palju oli aega.. Toimetasin siis rahulikult, sõin jne ja kui hakkasin kooli poole jalutama siis tundsin et ma ei püsi reaalselt üldse tee peal no nii mega libee oli jälle.. Siis esimene oli kohe füüsika, win ! Ega see töökene ei olnudki tegelikult üldse rakse, kui hädavajalik spiku on alati olemas ja kõrval sõbrannad :):) Ja siis tuli see kõigekõige tappev matemaatika.. Ma olin seal nagu kuskilt kuu pealt kukkund. Muidugi kutsuti mind ilusti tahvli ette aga no cmon ma ei teadnud nii elementaarseid asju, et see ei olnud juba enam naljakas, mul ei ole reaalselt mitte IIALGI matas juhe no nii kokku jooksnud kui see kord. Õps juba läks ka vaikselt närvi mu peale ja ma ise olin ka mega närvis. Ja nagu alati , siis kõigil on kohe et oii brituke , kas sa oled närvis ? Ahui, ma hakkan küll alati naerma aga oojaa seekord ma olin närvis. Noja siis ühiskonnas läks mu tuju juba väga heaks, läksin koju ja kõik oli mega ok. Kui ma ekooli läksin, siis ma sain järjekordse shoki. Ma alles püüan siia koolivärki sisse sulanduda ja juba tuleb töö, töö otsa ja neid on veel mitu. Nagu alati siis ma ei viitsinud kohe tuupima hakata vaid olin arvutis, sõin jne. Ilmselgelt pidasin neid asju vajalikumaks sel hetkel kui õppimist. Korraga oli kell juba nii palju, et pidin bussi peale hakkama liikuma. Ja ennem mul oli megaaa shoksi isu, siis ennem käisin poest läbi ja võtsin ühe geisha ka endale.. mu lemmik :) Siis jõudsin Viimsi ja hakkasin väikeste kooli poole kõndima, olin juba seal ukse ees ja siis igaksjuhuks helistastin Kretsile, kuna hakkasin natuke kahtlema ja ta ütles, et trenn on hoopis spordihallis. Ma mõtlesin, eiii nouuuu, kuidas nii, eiii noohhh. Eks ma siis pidin hakkama tagasi jalutama.. Jälle ma olin närvis enda peale, et ma ei vaadanud õigesti üle kus trenn on. Jõudsin lõpuks ikkagi kohale umbes 7 minutilise hilinemisega aga no mis te arvata kas mul seal pea töötas ? oo ei , ma ei saanud jälle midagi aru, megamegamega tobe lihtsalt. Lõpu poole hakkas juba veidi sujuma aga no algul ei läinud kohe üldse. Koju jõudes hakkasin ilusti tuupima ja nüüd ma mõtlesin et ma ei jaksa enam.. hihi. Aga jah mega tobe ja selline just loll päev oli mul taaskord :):):)
Ja muidugi ei saa ma unustada oma Marliisikest .. PALJU PALJU ÕNNE KALLIKE !!! & Danieli .. PALJU PALJU ÕNNE KA SULLEGI !!! :)
Vanaisa naliboss Britu siin pool ! ;)
No comments:
Post a Comment