Ouumäään, 2 või no juba 1 päev veel koolini, wtf ? kuidas nii kiiresti ? Laksust on kõik lihtsalt minust mööda jooksnud, nagu ma kuuaega oleks selles suves elanud ja ülejäänud need 2 kuud, oleks maganud, nagu mingi surnu voodis ja nüüd vahepeal uuesti ülesärganud, nii ulme. Ja see on nii imelik, et seda ütlevad kõik, et see nii kiresti läinud. Eelmine aasta just see venis ja venis mõnusalt, aga no ehk siis peabki nii olema, kui kõigile ju ei ole see meelepärane :S:S No see selleks, ega ma päris enesetappu ka nagu sellepärast ei hakka tegema et kool hakkab. Mõned on ju sellised, et omg omg kool hakkab mis ma nüüd teen, jooksen äkki kodust ära ? hüppan alla kuskilt ? Vot sellistest inimestest mina aru ei saa, ausõna. Kus nende arud on ?? Ilmselgelt neil ei ole neid ..kurb, aga siiski tõsi. Aga tegelt ma tahtsin rääkida mis eile toimus ja värki ning täna. Eile magasin nii kaua nagu tahtsiń, mida ammu polnud teinud. Siis lebotasin pool päeva, mingi 6 paiku tulid Õun ja tema vanemad meile. Siis tegime SHUSHIT oujeaaaaaaa. No ühesõnaga me õgisime õunaga enamus sisse, sest see oli supper no. Siis läksime vabakale ´, seal toimus mingisugune muinasaja või ma ei tea mis asi, tule toomine ühesõnaga ja Chalice esines seal. Ma mõtlesin, et raudsel ülii igav. Sest mulle ei meeldi lihtsalt kuidas Chalice räpib, aga see mida ta seal korraldas, no vot see oli ulme. Selline naljavend on ja laulis ka hästi, ma ei tea ausõna kus ma elanud oled. Aga no masssilt külm oli, läksime bussikasse, haha kellegi ema kukkus põõsassse ? :D:D:D , No kino sai sitaks. Pärast läksime mu juurde, võtsime veini, sõime ja liikusime Kelva. Tšekkisime üle mis seal toimus ja tõmbasime siis Õuna juurde ajama. Lõpuks tulid issi ja emps järgi sõitsime koju, ilge uni oli , aga hui läksingi magama, ma veel niisama nillisin üleval. Siis täna magasin veel kauem, natuke enne ühte ärkasin ülesse. No sellist tringlit pole ma juba ammu teinud. Siis ei korrastanudki eriti ennast, sõitsime Õunaga Viimsisse. Niiöelda meie hommiku trenn, umbes 17 km äkki. Aga mõnus oli, vastu tuult oli mass sõita, aga no ei kurda, trenn oli ikka. Siis läksime koju, lebotasime seal, käisime pesus jne. Lõpuks Õun ja Lempar tulid mu maja ette ja ootasi seal ilmes 10 minutit mind ? No mul läks kaua, sest ma ei leinud riideid endale. Siis läksime kaljule. Algul oli kõik väga ok. Aga lõpuks liikus asi kontrolli alt välja, just nimelt minu puhul. Püüdsin rattaga sõita aga no ilmselgelt see mul väga hästi välja ei tulnud ja ma lõpetasime kraavis kõrvenõgeste sees magamisega, siis ma põgenesin jälle ära, olin rannas. Nõu helistas mulle ja muretses minu pärast. Tõeline sõber, kes ei jäta mind üksi hätta ! :):) Siis läksime vaikselt tagasi, ja siis liikusime tee peale. Mul on ühejala hüppeliiges perses, teise jala põlv ja mõlemad käed. Ütleks, et pole pahaaa ! :D Aga koju tulles oli ÕNNEKS kõik ok.Mõnus on siiani olla :D

Aga ma olen enda saavutuste üle siiralt õnnelik. Ma suutsin peaaegu unustada kellegi, keda ma ei oleks iialgi uskunud, et ma seda suudan. Aga suutsin ning see on super. Mul on hea meel, et ma saan olla tema üle õnnelik, sest kes ütles, et ei ole vahel teiste inimeste üle jällegi hea rõõmu tunda ? Ning ma lihtsalt naudin elu, nii kuidas see on, ja mõtlen, et pole mõttet kurbust tunda tühiste asjade ning tühiste inimeste nimel :):) Elagem rõõmsalt :)