Meil on iga aastane traditsioon oma tšikkidega, et augusti alguses lähme neljakesi Liisa juurde lakka. Võtame siidrit ja oleme niisama mõnusalt. Niisiis läksime eile ka sinna. Kõigepealt väntasime ratastega rohuneemest leppneeme ja siis sõitsime uuesti kelvingisse õue. Lõppudelõpuks siider juba laksis ka meil. Täitsime siis õunaga oma järjekordse missiooni ära, mis läks lõppude lõpuks ikkagi perse, aga siiski ta sai teada , see on põhiline ! Siis sõitsime õhtul ratastega uuesti Liisa juurde. 4 purjus tüdrukut lendasid sisse, kõigil kõhud nii tühjad, et söök ei olnud kunagi niii hea tundunud. Lakas tundus ka kuidagi liiga naljakas võrreldes tavalisega , aga see on ainult hea, ega ma ei kurda. Aga kõige hullem oli hommikul sealt tagasi sõitmine, vastu tuult ka veel. Koju jõudes olin ma tõeline laip .. Pärast jõudsin uuesti õue. Otsustasime Kivineeme minna, kus ei olnud üldse tuult, muidu muulil oli selline tuul, et sa lendasid ise ka seal minema. Ja õhtul läksime Atsi juurde, kus ma pidin praktiliselt magama jääma, sest mul oli selline väsimus, et jube. Ütleme nii, et siiamaani on. Üks asi teeb mind veel väga õnnelikuks. Et mu parim sõbranna läks õnnest peaaegu lolliks. Aga mul on selle üle ainult super hea meel, sest tal läheb nii hästi :)) , Aga kallikesed, ma ei plaani enam kaua siin istuda. Vastasel juhul ma lihtsalt kukun siia magama nii, et Tsauka .

Kassid

Mu tšikid