Ouumäään, 2 või no juba 1 päev veel koolini, wtf ? kuidas nii kiiresti ? Laksust on kõik lihtsalt minust mööda jooksnud, nagu ma kuuaega oleks selles suves elanud ja ülejäänud need 2 kuud, oleks maganud, nagu mingi surnu voodis ja nüüd vahepeal uuesti ülesärganud, nii ulme. Ja see on nii imelik, et seda ütlevad kõik, et see nii kiresti läinud. Eelmine aasta just see venis ja venis mõnusalt, aga no ehk siis peabki nii olema, kui kõigile ju ei ole see meelepärane :S:S No see selleks, ega ma päris enesetappu ka nagu sellepärast ei hakka tegema et kool hakkab. Mõned on ju sellised, et omg omg kool hakkab mis ma nüüd teen, jooksen äkki kodust ära ? hüppan alla kuskilt ? Vot sellistest inimestest mina aru ei saa, ausõna. Kus nende arud on ?? Ilmselgelt neil ei ole neid ..kurb, aga siiski tõsi. Aga tegelt ma tahtsin rääkida mis eile toimus ja värki ning täna. Eile magasin nii kaua nagu tahtsiń, mida ammu polnud teinud. Siis lebotasin pool päeva, mingi 6 paiku tulid Õun ja tema vanemad meile. Siis tegime SHUSHIT oujeaaaaaaa. No ühesõnaga me õgisime õunaga enamus sisse, sest see oli supper no. Siis läksime vabakale ´, seal toimus mingisugune muinasaja või ma ei tea mis asi, tule toomine ühesõnaga ja Chalice esines seal. Ma mõtlesin, et raudsel ülii igav. Sest mulle ei meeldi lihtsalt kuidas Chalice räpib, aga see mida ta seal korraldas, no vot see oli ulme. Selline naljavend on ja laulis ka hästi, ma ei tea ausõna kus ma elanud oled. Aga no masssilt külm oli, läksime bussikasse, haha kellegi ema kukkus põõsassse ? :D:D:D , No kino sai sitaks. Pärast läksime mu juurde, võtsime veini, sõime ja liikusime Kelva. Tšekkisime üle mis seal toimus ja tõmbasime siis Õuna juurde ajama. Lõpuks tulid issi ja emps järgi sõitsime koju, ilge uni oli , aga hui läksingi magama, ma veel niisama nillisin üleval. Siis täna magasin veel kauem, natuke enne ühte ärkasin ülesse. No sellist tringlit pole ma juba ammu teinud. Siis ei korrastanudki eriti ennast, sõitsime Õunaga Viimsisse. Niiöelda meie hommiku trenn, umbes 17 km äkki. Aga mõnus oli, vastu tuult oli mass sõita, aga no ei kurda, trenn oli ikka. Siis läksime koju, lebotasime seal, käisime pesus jne. Lõpuks Õun ja Lempar tulid mu maja ette ja ootasi seal ilmes 10 minutit mind ? No mul läks kaua, sest ma ei leinud riideid endale. Siis läksime kaljule. Algul oli kõik väga ok. Aga lõpuks liikus asi kontrolli alt välja, just nimelt minu puhul. Püüdsin rattaga sõita aga no ilmselgelt see mul väga hästi välja ei tulnud ja ma lõpetasime kraavis kõrvenõgeste sees magamisega, siis ma põgenesin jälle ära, olin rannas. Nõu helistas mulle ja muretses minu pärast. Tõeline sõber, kes ei jäta mind üksi hätta ! :):) Siis läksime vaikselt tagasi, ja siis liikusime tee peale. Mul on ühejala hüppeliiges perses, teise jala põlv ja mõlemad käed. Ütleks, et pole pahaaa ! :D Aga koju tulles oli ÕNNEKS kõik ok.Mõnus on siiani olla :D

Aga ma olen enda saavutuste üle siiralt õnnelik. Ma suutsin peaaegu unustada kellegi, keda ma ei oleks iialgi uskunud, et ma seda suudan. Aga suutsin ning see on super. Mul on hea meel, et ma saan olla tema üle õnnelik, sest kes ütles, et ei ole vahel teiste inimeste üle jällegi hea rõõmu tunda ? Ning ma lihtsalt naudin elu, nii kuidas see on, ja mõtlen, et pole mõttet kurbust tunda tühiste asjade ning tühiste inimeste nimel :):) Elagem rõõmsalt :)

Viimasel ajal pole üldse aega olnud blogisse kirjutada jne, aga nüüd täna lõpuks leidsin selleks aega. Üldiselt midagi väga erilist ei olegi kribada. Mis ma ikka teinud oled see nädal, ainult suvest ja kõigest viimast võtnud. Üleeile oli panoraamis ja 360-s suvelõpu pidu, kuhu ma räigelt minna tahtsin. Aga no ilmselgelt mu ema ei lubanud mind. Ja ma arvasin, et ma oleksin siis saanud 360-sse aga ei oleks tegelikult sinnagi saanud, sest seal ei lubatud alla 16 sisse. Alguses oli küll, et koos 18 aastase saatjaga ja nii, aga no need 15 aastased hakkasid maksma, et inimesed oleks nende saatjad jne. Selle tõttu klubi omanik ei olnudki nõus nii noori sisse laskma. Igastahes sain teada mis mõlemas toimus, mis seal tehti jne, kuna tuttavaid oli mõlemas klubis ikka piisavalt. Aga no ega mina ka koju sellepärast patja nutma ei jäänud, et ma sinna ei saanud. Läksime Õunaga Nõu juurde. 2 päeva järjest käisime seal ööseks, no 1 päev oli vahet aga siiski. Läksime öösel õue, tegim jooki jne. Sai ennast ikka piisavalt mõnusalt tuntud. 3 päeva olin magamata ja LÕPUKS sain täna ennast peaaegu välja magada. 10-12 sai kooli minna õpikute järele. Nagu minule kombeks läksin viimasel minutil sinna ja sain asjad kätte. Ausalt öeldes rohkem ma ei ole neid õpikuid puutunud ja sirvinud, enne esimest septembrit ei kavatse ka. Ma nüüd natuke kaldun selleśt vanlga teemast kõrvale ka, pole mõtet seda arutada. Aga ega mul väga palju pole ka aega siin blogis istuda. Varsti peaks sättima minema, sest saan oma tibu Liisaga kokku, jaaaaa Liisaga, kellega ma pole ma ei tea mis ajast kokku saanud ja rääkinud jne, lõpuks on see aeg kätte jõudnud. Aga jah me siis otsustasime Paati minna ja midagi mõnusat süüa :)Kahju ainult et ilm täna natuke ära pööranud on, oleks saanud õues istuda kui oleks soeee olnud ja päike paistnud..

Praegu laksust hakkasin mõtlema selle peale et goossshhhh nädal on ainult veel , aga selle nädalaga ma jõuan oii kui palju asju ära teha. Ja ma nagu ei paanitse üldse sellepärast, et kool tuleb vms. Pigem see on just chill. Näeb kõiki klassikaid, milliseks nad selle suvega muutunud on ja kas tuleb kedagi uut ka äkki, mida mu väga ei usu, aga siiski loota ju võib. Ja saab kuulda, mida keegi on suvel korda saatnud ja koolis midagi klassiga korda saata nagu alati jne. Ja siiski viimane aasta, see kõik lihtsalt, sellepärast pole mõtet üldse põdeda. Aga mul hakkas süda kiiremini pekslema selle kõige peale, et ma kuulan just hetkel selliseid mõnusaid rahulike mase laule ja mõtlen, mida kõike ma just aasta tagasi sellel hetkel tegin. Kui superluks mul kõik siis oli, ega ma ei kurda praeguse üle, aga siiski. Siis ei olnud mul aega ühelegi halvale asjale mõelda. Tegelt ka absull mitte ühelegi. Aga kui kokkuvõtta, et see südapekslemis tunne, millegi ootus ärevus, kartus tunne ja kõik see kokku - see on selline mõnus tunne. Mul nii imelik mõelda, et mina olen nüüd 9. klassis, alles olin 4. kassis, ma mäletan nii hästi. Kõik need aastad on nii kiiresti läinud ja nii palju on ju muutunud ka selle ajaga.

Mulle nii meeldivad need mõnusad vaiksed õhtud, kus ma saan lihtsalt jalutada ja mõelda omi mõtteid. See on minu jaoks üks mõnusamaid hetki üldse. See on aeg, kus ma saan pühendada ennast vaid ise endale ja seda nautida. Ennem käisin ma peaaegu igaõhtu oma koeraga hilisõhtust jalutuskäiku tegemas, aga enam ei ole saanud käia nii hilja õhtul, sest ta väsib liiga ära. Niisiis pean ma seda üksi läbi viima. Mida ma ilmselgelt naudin.
Aga täna siis magasin kaua. Ja ma ei kavatsenudki varakult ennast voodist välja ajada. Nii mõnus oli, selline tunne, et jääksi terveks päevaks sinna pikutama. Aga no siiski ma ei teinud seda. Läksime täna tšikkidega Chopsticksi sööma, kus oli ilmselgelt väga head toidud, kui teeninduse üle annaks nuriseda kõvasti, aga see selleks. Peale seda sõitsime linna, läksime Solarisse, käisime toidupoest läbi ostisime jäätist ja läksime katusekohvikusse vaadet nautima ja mõnusalt aega veetma. Jäädvustasime seda hetke ka mõne pildikesega. Siis edasi käisime kingapoodides natuke. Seda tegevust ma armastan, ma olen ilmselgelt see kingahull. Ma võikski jääda vaatama ja proovima neid igasuguseid ilusaid kingapaare, mul ei saa sellest lihtsalt kunagi villand. Pärast seda läksime mäkki, võtsime McFlurryd ja tundsime end mõnusalt. Seal oli kuidagi väga naljakas. Kõige lahedam oli see, et me nägime üle ÜLIPIKA aja Maarionit ja ta oli kuidagi niiiii suureks kasvand ja meheks saanud :D. Aga lõpuks võtsime suuna Viimsi poole. Kõige piinarikkam oli see, et me pidime tundaega V1k-d ootama, aga õnneks see aeg läks kiiresti ja padukat ei hakanud ka sadama, nii, et seekord meil vedas :) Homme arvatavasti ei ole ma blogi läheduses, sest lähme Õuna ja Sillerdisega Nõu juurdeee, kus saab räigelt chill olema, nagu ikka :)

Täna sain isegi päris ilusti voodist kell 10 ülesse. Läksime 12.36 v1k-ga linna. Venitsasin igast tegemistega ja ikka jäi aega veel üle. See oli päris esmakordne, minu puhul. Aga ei, linnas oli chill. Käisime shushit söömas. MMM, ja see oli no ikka niiiiiiiiii supper hea, et aahhhhh. Seda ainult söökski, polegi midagi muud vaja, ainult, et shushiiii. Pärast seda läksime Solarise toidupoodi, kust me muidugi veel süüa juurde ostsime :D ja siis tegime ns chilli. Siis mõtlesime, et oleks aeg tagasi Viimsi hakata sõitma. Õnneks bussiajad klappisid ka nii hästi. Aga kui Viimsi jõudsime, oli meil 40 minutit bussini aeg. Sillu läks koju, me jäime Õunaga sinna. Viskasime tuvidele saia ja see oli jõhker kui palju neid sinna meie ümber kogunema hakkas ja nad on veel pealekauba niiiii ebameeldivad ka. Siis jooksime poodi ja tegime seal aega parajaks. Lõppude lõpuks jõudsime Arturi juurde, olime ns seal, ja siis hakkasime jalutama rohka poe juurde. Lebotasime seal murupeal ja siis sõitsime Rohuneeme. Läksime Nõu juurde. Siis läksime metsa atv-ga sõitma. Meid lasti Õunaga ISEGI sõita koos. Muidu Nõu meil hui laseb koos sõita, oleks 1 kord ta kuuri sõitnud :D Mõtlesime, et teeme mõnusa pika tiiru, sõidame pallika juurde, äkki jäi masin seisma ja bensiin sai otsa. Oi kui naljakas see oli, ja mul sai veel telfi aku tühjaks. Õnneks Õunal oli telf kaasas ja siis ta helistas Nõule. Nõu juba aimas, et kas me panime matsu või bensiin sai otsa. Õnneks juhtus see parem variant. Aga jah, muud nii väga huvitavat ei toimunudki pärast. Saatsin Õuna Värdisse ja kutsusin issi järgi. Ja ma olen praegu sellest kõigest nii massilt väsinud, et peaks kerra ronima. Nii, et ma arvan, et seda ma teengi. Head ööd :))

Eile õhtul panin endale kella üheksaks äratuse, et ma ikka v1k peale jõuaksin mis tuli 10.29, ja emps pidi ka veel helistama, et ma ikka ärkvel olen. Järsku Tinnu helistab mulle, et mis teed, just olin ärganud, aga ega ma ei öelnud ka et ma just ärkasin, ma vastasin talle, et ma siin niisama. Lobisesime natuke niisama ja siis ta küsis, et kas sa bussi peale ei peaks varsti liikuma hakkama, ma mõtlesin, et ei kell nii vähe ju alles, siis vaatasin, et whaaat kell juba 10.03 , ilmselgelt äratuskella ma ei kuulnud järjekordselt ja emps unustas ka mulle helistada. Ma pidin kodust 10.14 liikuma hakkama, ja mul oli kõigest 10 minutit aega, et voodist üles tõusta ja bussi peale hakata tõttama. Panin kähku esimesed kättesaadavad riided selga, trennikoti kokku, pesin hambad, panin läätsed, võtsin võileipsid kätte ja panin jooksu. Mul vedas, et ma bussist maha ei jäänud, nii napp oli. Aga trennis ei olnudki nii hull, kui ma alguses arvasin. Sain enamvähem sammud ja värgid selgeks, nii et väga OK oli. Siis peale trenni läksin koju, lebotasin veits, käisin pesus ja siis hakkasin vaikselt Õuna poole sättima ennast, Kelvingisse. Istusime seal ns. Mingi kuueks jõudsin sinna ja otsustasin viimase bussiga tagasi tulla koos Henryga, mis tuli 23.26, aga mul tuli umbes 2 tundi ennem selline mass väsimus, et ma ei tea kohe. Üldse ei viitsind enam seal olla. Õnneks tuli enne 11 issi järgi mulle ning viis mu koju ja siin ma nüüd olen, uni natuke silmanurgas. Aga homseks plaanisime minna Õuna ja Silluga linna, pole ikka väga ammu seal käinud, koguaeg siin Viimsis ja Rohuneeme kükitanud. :)))

Eile õhtul läks ikka päris karmiks kätte ära. Peavalu oli niiii mass, et ma ei oska seda väljendadagi, kõhus oli selline mõnusalt piinav valu, selg valutas, silmi liigutada oli valus ja palavik ka veel. Ühesõnaga see kõik kokku oli jube, mul oli selline tunne, et kui mul ööseks paremaks ei lähe, siis ma kutsun kiirabi , aga õnneks lõppudelõpuks suutsin ma rohtu võtta ja see kõik läks laksust paremaks. Ja täna hommikul oli ka juba palju parem olla. Käisin pesus ja kreemitasin jne , pärast seda hakkas kohe palju palju parem, selline tunne nagu oleks juba terve. Kuid trenni ikka ei saanud minna. Ma kardan, et ma jään nii maha, lähen kohale ja siis suu jääb lihtsalt lahti :O mitte midagi aru ei saa, aga no ma loodan, et ma saan kiiresti selgeks kõik. Tinnu just helistas ja ütles, et mul vahetati veel koht ära ka , mis on ilmselgelt päris ront, sest ma pean veel lisaks õppima siis. Ja see ka veel, et homme on kell 11 - 14.30 trenn, nagu whaaaat . vahepeal on tundaega pausi ka, aga siiski, see on jube. Ma väsin nii ära. Aga nomh , ma loodan, et kõik läheb normaalselt.

Päris palju on teile rääkida nüüd, nii et varuge aega minu jaoks ;) Tegelt ma jõudsin juba pühapäeva õhtul koju, aga no, ei olnud mahti ennem siia midagi kirjutada , jälle oli muud tegevust ja värgenzit palju.
Reedel kui trennist tulin, läksin ruttu bussi peale, et koju sõita. Poe ees kohtasin Atsi , ütles, et 15.56 tuleb buss Rohuneemest välja. Ilmselgelt oli mul massilt kiire. Jalutasin kiiiire tempoga koju. Viskasin trenni koti nurka ja ruttu pessu. Kell oli umbes 15.20. Pesust tulles panin ruttu koti kokku, kuivatasin juuksed, sättisin end valmis, ning lükkasin kurgust mõne kevadrulli ka alla. Õnneks emps viskas mu bussikasse ära. Siis sõitsimegi kõik koos Viimsi ja sealt kohe 1A-ga linna. Käisime kaupsi toidu osakonnast ka kiirelt läbi, et midagi süüa võtta. Ja siis lippasime trammile. Lõpus läks ikka päris kiireks, kell oli nii palju ja õuna ja sillut ei olnud ka veel kuskil. Õnneks jõudsime kõik bussile, aga roppu moodi palav oli ikka. Rakverest tuli Zanda peale ja lõpuks jõudsimegi Viru - Nigulasse Koilasse. See oli ülimalt vapustav kui ilus seal kõik oli ja kui mõnus koht see oli. Seal oli 3 sellist suuremat sorti maja, 1 oli selline tavaline talumaja, siis see kus meie olime oli ka selline vana mõnus talumaja, kahe korruseline ja siis kolmas maja oli saunamaja kus siis Lempari vanaisa elas jne. Kui me olime kotid majja pannud ja kõik asjad ülevaadanud, läksime lõkke platsile, istusime seal ja hakkasime sööma, kell oli mingi 8 umbes. Vahepeal ma ei mäletagi mis me tegime, niisama trippisime ja lebotasime ja sõime ja jõime. Õhtul veitsa tinutasime, reivisime ja olime niisama mõnusalt. Öösel läksime lõkke platsile tähesadu vaatama, massilt lendas neid sealt alla ikka ja selle kõrvale sobis veel ime hästi universumi arutlus teema. Lõpuks mingi nelja aeg vajusin täitsa ära ja sättisin voodisse. Äkki kuulen et mõned tulevad ülesse, ütlevad britu mingi ala , ma ei kuulnud hästi. Siis mängisin et ma magan, äkki keegi istus mu voodi peale ja ütles Tsau Britu , ma tõusin ka püsti ja ütlesin tsau, vaatan äkki et Lempar on näost täiesti valge , pöörasin näo ära , ta tahtis mulle võid näkku sokutada , aga käsi läks mööda ja riivas tapeeti, lõppudelõpuks oli ikkagi minu nägu ja juuksed võiga kaetud, mis ei olnud kõige mõnusam tunne, küll aga naljakas :D Siis hommikul ärkasime ülesse , käisime pesus ja läksime lõkkeplatsile hommikust sööma. Siis niisama jälle lebotasime ja kuulasime mussi. Mingi aeg sõitsime ratastega 2 km külapoodi, kust ostsime süüa juurde. Siiski söödikute klubi oli kohale tulnud :D Siis mängisime Jackiga , Jacki oli Lempsi kutsuu, ülii nunnu :) Ja siis ns . Kella seitsme paiku jõudsid Kätu, Artur ja Nõu ka sinna. Õhtu möödus väga väga naljakalt ja ülimõnusalt. Natuke vara vajusin ära vist , hihi . Aga jõudis kätte hommik, kus selline padukas oli, et jube ja müristas ka massilt. Mõte oli, et jääks veel üheks ööks sinna, aga ei jäänud ikka. Koristasime, panime asjad kokku ja jätsime hüvasti. Niiiiniiiiii kahju oli meil kõigil ära tulla, lihtsalt niimõnus koht oli ja niiiii super seltskond, et jääkski sinna. Vanaisa ütles, et kui padukat tulema hakkab, siis tuleb tädi töölt ära ja viib meid bussikasse, nii me siis lootsimegi , et räme padukas jätkub, aga ei , kui meil tuli aeg minna, siis tibutas ja oli niiske ja palav. Õnneks päikest ei olnud , muidu oleks tappev olnud. 4 km pidime kõndida, raudraskete kottidega. Arvestasime poolteist tundi, selle tee läbimiseks , aga 2 km kõndisime poe juurde 20 minutiga, siis passisime poe juures, sõime jne ja hakkasime maailma kõige igavamat teed kõndima õigesse bussikasse. Lõppudelõpuks jõudsimegi kohale. Buss tuli ka umbes 15-20 minuti pärast. Saime ka kõik peale. Ma kujutan ette, et kaasreisiatel ei olnud kõige mugavam, kui me ülebussi naersime ühe mehe üle , aga no ma arvan , et nad annavad andeks, me oleme noored ja tunneme elust rõõmu :))) , Siis linnast tulime raskete kottidega ühistranspordiga viimsi ja sealt tuli arturi ema järgi meile ja viskas ära. Jalutasin koju mõtlesin, et ohh kui mõnus , et varsti lähen õue. Kui ma koju jõudsin vaatasin et kedagi pole kodus mõlemad uksed on lukus ja endal pole võtit ka, ühesõnaga perses oli. Vahetasin hoovis riided ära , kõndisin Rohuneeme poe juurde ja sealt läksin bussipeale ja sõitsin Rohka muulile. Olime seal mina, nils, mikk, ats, õun ja gerretz ja erki. Siis mingiaeg läksime kõik koju, päris mõnus oli jõuda lõppude lõpuks koju ja lamada oma mõnusas voodis :))) , Siis esmaspäeval läksin trenni kella üheks ja siis koju, käisin käbedalt pesus , võtsin velo ja väntasin muulile, selline peavalu hakkas seal, siis läksime Chrissi juurde, seal ka paremaks ei läinud. Mingiaeg tuli emps järgi , sõitsime vanaema sünnipäevale, seal sai ikka mõnusalt süüa ja koos Randveerudega naerda , hahah :D , Kui ma õhtul koju jõudsin ,läksin ruttu bussipeale, võtsin Rohuneemest Nõu juurest velo ja läksime muulile juttu rääkima, siis pool 12 jõudsin koju , peavalu oli ikka rets , siis läksin kell pool2 , magama mõtlesin, et ehk homme on parem , aga öösel läks veel hullemaks, tõusis palavik veel. Täna trenni ka ei saanud minna, peavalu oli ikka jubedalt suur , kõhus ka piinav valu , selg ka valus , silmas ka valusad jne. Tõeline invaliid olen ikka. Istun siin kodus ja kuskile liikuda ei saa. Aga no ma loodan et see äkki mingi ühepäevane viirus, et homseks läheb üle.

mõned pildid ka siis Lempari maakodus olemisest

Naiss võiplekike :D

Viru - Nigula reit

Viru - Nigula gängsteer

4 km

Selline kuidagi imelik tunne on. Nagu keegi oleks puudu aga kes ? Ma ei suuda seda kuidagi välja nuputada. 1 inimene justkui on puudu, aga ta ei saa olla minul puudu, sest ta ei ole minu ://
Aga täna ma käisin jälle korralikult trennis. Woooaahhh hea oli, raske aga hea. Peabki olema raske. Siis peale seda sain Nõuga kokku, tegime natuke aega parajaks. Minul oli bussini aega, ja temal uue proovini. Siis lõppude lõpuks kui ma koju jõudsin käisin pesus, sõin ja siis läksin Kätsi juurde. Natsa olime seal, läksime poodi, ostsime midagi head endale ja siis läksime muulile. Kõik küll organiseerisid jaa, et tulge sinna, aga sinna jõudes ei olnud kedagi seal. Sinna jõudsid nad alles mõne aja pärast. Siis hakkas vihma tibutama Villu viskas mu koju. Oligi just paras hetk koju minemiseks, sest varsti jõudis issi koju ja siis läksime väike Rasmusi sünnipäevale, sai 1. Nägin ka üle pika pika aja Hekit ja Krissut. Me kohtumegi alati sellistel perekondlikel üritustel, muul ajal me kokku ei saa, sest kõigil on omad tegemised ,pole aega jne. Ja siis jõudsin koju, ja siin ma siis olen siiamaani. Otsustasin täna varem magama minna, et homme varakult tõusta ja koeraga hommikul jalutamas käia. Kuigi ma kardan, et sellest ei tule ikka midagi välja. Panen hommikuks äratuskella ja kui see heliseb, siis ma mõtlen, et ma olen niii väsinud, et ma ei viitsi ärgata ja tahan veel magada. Niisiis panen äratuskella kinni. Loodetavasti homme on erand, kus ei ole mul nii hull uni nagu tavaliselt. Ja siis homme jälle trenni kella üheks, kuni kella poole kolmeni. Siis saan jälle Nõuga kokku, lähen bussile ja siis koju. Vb peab ka kiiresti pakkima hakkama, kui ma otsustan ikka homme Lempari juurde maale minna, kuhu mõned homme lähevad. Või kui mu ema arvab, et ta ei taha, et ma homme läheks ja ma ise ka ei viitsi, siis ma lähen laupäeva hommikul kell 8.15 bussiga Tallina Bussijaamast. Ma loodan, et see saab mõnus tripp olema. Nii, et ma ei ole kindel, kas ma homme jõuan midagi siia kirjutada, kui ei siis olge mõnusad ja elage pullilt !! TsäuPläu ;))

Praegu on mingi nõme haigus liikvel, millesse ka mina esmasp. nakatusin. Õnneks see oli selline ühepäevane, aga siiski , väga väga ront enesetunne oli terve päev. Ja siis veel klassijuhataja Pomm helistas ja kutsus tantsulaagrisse, ausõna mul ei olnud talle midagi midagi vastu öelda, kui ainult mhm ja jajah. Aga see oli juba kindel laks, et sellisesse kohta enam mina oma jalga ei astu. Lasen üle ! Ütles küll, et britu on ju selline inimene, kes ei jäta tulematta ja tuleb teeb korralikult asja ära , aga vot pidi kahjuks pettuma minus. Lõppudelõpus, ma ei kavatse suvel raisata oma aega tema ja tema tantsude peale. Praegu me kõik võtame suvest viimast ja tema käsib tantsima tulla ? hallo . Aga no igastahes ma ei läinudki sinna , aga Nõu läks. Päris kahju on temast kohe, et ta on seal üksinda tuima Gööördiga päevad läbi .. Mina tema asemel oleks juba ammu kõik pikalt saatnud , aga nomh. Õnneks eile oli mul tervis juba märgatavalt parem ja liikusin õue. Täna käisin juba trennis ka, kuhu ma nii ilgelt minna juba tahtsin. Aga see oli ikka väga koormav. Sest peale haigust ja peale pika ajalist pausi trennist oli see ilmselgelt jõhker.
Laup. lähme kõik oma seltskonnaga Lempari maale, kus võib ilmselgelt meil väga mõnus olla. Aga jube on mõelda, et varsti on juba pool augusti läbi , õnneks ma ei vaeva oma pead eriti selliste mõtetega. On vaja targemaid asjugi mõelda.


Aga olge siis mõnusad ja võtke viimast ;))

Sellistel mõnusatel, vaiksetel ja mitte midagi täis õhtutel/öösetel tuleb mul tuju kuulata vana head laulu Dj Cammy - I Wanna Grow Old With You . Ja iga kord kui ma seda laulu kuulama hakkab, käivad mul seest läbi külmavärinad, selline kartuse tunne tuleb peale ja see viib mu mõtted just alati ainult ühele isikule, kes on mulle väga tähtis, aga samas ka küllaltki kauge. Kuid mitte nii kaugel, et ma teda ei näeks, ei tunneks kordki max. nädala jooksul tema seest auravat soojust, tema ilu ning tema eriliselt kaunilt kõlavat häält :)

Mõned päevad polegi jõudnud blogi lähedusse, koguaeg hull tempo peal , nii palju tegevust. Aga ma siin kannaks enamus oma tegevustest ja värkidest mis korda olen saatnud üle ka. Esiteks üleeile läksime õuna poole, tegime jooki ja värki. Päris chill oli kokkuvõttes. Magama sain vist mingi poole 8 aeg , sest lihtsalt und ei tulnud ja nii mõnus oli. Ärkasin 12 umbes , tuli meelde, et õhtul veel vaja perega minna sugulaste sünnipäevale Muugale. Siis tuligi aeg Kelvingist koju vändata JÄLLE, nagu ikka ma olin rattaga, tunnen juba puudust sellest, kui ükspäev sõita ei saa :D , aga jah, kui koju jõudsin siis niisama lebotasin, käisin pesus ja hakkasin sättima. Süntsil oli ka chill ja jälle selline mõnus oli olla. Kui koju jõudsin, siis mõtlesin, et äkki saaks täna varem kerra tõmmatud, aga ei ikka kell 2 , saavutus seegi, varem kui tavaliselt ikke. Käisin hoovis koeraga väikse tiiru, nii retsilt soe oli ikka sellisel kella ajal õues. Siis täna suutsin ennast peaaegu välja magada , ärkasin umbes peale 12 äkki ? kui ma selgelt mäletan. Siis mingi aeg jõudsin muulile , tegevust oli seal palju ja nalja sai ka ikka kõvasti. Õhtul väntasime oma vokkidega Lempari juurde. Pelisime kaarte, äkki vaatasime, et kuidagi pimedaks tõmbus. Retsilt mõnusad pilved olid. See oli erakordne kõik mis toimus, sest ega sellist asja igapäev ei näe oma silmaga. Aga homseks ei olegi erilisi plaane, eks siis tuleb midagi chilli jälle välja mõelda. Ma juba ootan väga ülejärgmist nädalat, siis lähme Õunaga EHH festivalile. Oii , seal saab meil mõnuus olema. Ma armastan ülekõige lihtsalt eesti räppi. Eelnevatel aastatel pole sinna jõudnud, aga see aasta otsustasime kindlalt ära käia. Plaan oli siis järgmisel päeval sõita Pärnusse supermotole, aga see ei ole veel kindel, kuigi mõnus oleks. Aa jaa mul hakkavad 10. trennid pihta, niii ootan juba. Kui see veel edasi lükkuks, siis ma ei jõuakski enam kuhugile liikuda, sest ma ainult söön lihtsalt. Ja 22 nov. - 5.dets on Portugalis Portimaos ilurulluisutamise MM. Ja selleks peab kõvasti tööd tegema. Sest, kui me kevadel mai alguses käisime Prantsusmaal EM-il, siis saime 6. koha , aga sellega jäime ikka rahule, muidu kadettide grupis olime euroopa neljandad üle eelmisel aastal, see aasta seal kategoorias ei osalenud

EM 2010 Nantes

EM 2010 Nantes

EM 2010 Nantes

Meil on iga aastane traditsioon oma tšikkidega, et augusti alguses lähme neljakesi Liisa juurde lakka. Võtame siidrit ja oleme niisama mõnusalt. Niisiis läksime eile ka sinna. Kõigepealt väntasime ratastega rohuneemest leppneeme ja siis sõitsime uuesti kelvingisse õue. Lõppudelõpuks siider juba laksis ka meil. Täitsime siis õunaga oma järjekordse missiooni ära, mis läks lõppude lõpuks ikkagi perse, aga siiski ta sai teada , see on põhiline ! Siis sõitsime õhtul ratastega uuesti Liisa juurde. 4 purjus tüdrukut lendasid sisse, kõigil kõhud nii tühjad, et söök ei olnud kunagi niii hea tundunud. Lakas tundus ka kuidagi liiga naljakas võrreldes tavalisega , aga see on ainult hea, ega ma ei kurda. Aga kõige hullem oli hommikul sealt tagasi sõitmine, vastu tuult ka veel. Koju jõudes olin ma tõeline laip .. Pärast jõudsin uuesti õue. Otsustasime Kivineeme minna, kus ei olnud üldse tuult, muidu muulil oli selline tuul, et sa lendasid ise ka seal minema. Ja õhtul läksime Atsi juurde, kus ma pidin praktiliselt magama jääma, sest mul oli selline väsimus, et jube. Ütleme nii, et siiamaani on. Üks asi teeb mind veel väga õnnelikuks. Et mu parim sõbranna läks õnnest peaaegu lolliks. Aga mul on selle üle ainult super hea meel, sest tal läheb nii hästi :)) , Aga kallikesed, ma ei plaani enam kaua siin istuda. Vastasel juhul ma lihtsalt kukun siia magama nii, et Tsauka .

Kassid

Mu tšikid

Nii, mitte midagi erilist ei olegi vahepeal toimunud. Ikka nii nagu alati, ärkan hommikul, siis mingi aeg muulile ja siis lõpuks kelvingisse. Hakkan vaikselt juba ära tüütama see üks ja sama ringi pralletamine, aga no mis seal ikka, pulli peab saama. :D Üleeile kui kelvast ära sõitsime , siis kukkus Chris oma käeluud katki. Hakkasime Mikuga kelvast ära sõitma, siis vaatasime, et kõik sõidavad Villu maja poole. Hakkasime siis ka sinna poole sõitma, järsku vaatan et mingi poiss tuleb vastu, palja ülakehaga, juuksed sassis peas, et juvist mingi purjus tolba on, äkki Mikk ütleb, et Chris, mul oli nagu wtf. Õla pealt oli kõik marraskil ja nagu oleks luu väljas ja sõrmi ka ta ei tundnud. Kutsus isa järgi omale, arvata oli, et haiglasse minek. Eile helistasime ta emale, saime teada, et Chris ongi Laste Haiglas , 3 luud katki - 2 sõrmeluud ja rangluu. Esmaspäeval ehk homme peaks ta siis välja saama, kui juhuslikult oppi ei tule. Ma kujutan ette kui igav tal seal on, ma olen selle ise kõik üle elanud , nädal aega haiglas passimist - see on jõhker kogemus. Alguses ma küll naersin selle üle, mis ta korda saatis, aga pärast mõtlesin küll, et polegi kõige naljakam. Sellel pole vahet, et ma teda ei salli. Ikkagi kellegile midagi halba ju ei soovi.. Aga pärast kui koju jõudsin oleksin öösel veel G juurde läinud. Kell oli pool 2 , ema ütles, et pool tundi oled, siis ma tlesin et whaat, selle ajaga ma jõuan ainult sinna kõndida, siis 1o minutit seal olla ja tagasi kõndida, aga no hakkasin ikka minema. Helistasin A-le , siis mõtlesin , et kas mul on ikka mõtet minna, aga otsustasin, et ei ole ja siis tulin tagasi.
Aga kui ma praegu mõtlen, siis kõigest 29 päeva on veel suve. Aga ma ei põe sellepärast ,sest augustis hakkab alles õige suvi pihta. Vähemalt eelmisest suvest ma mäletan ainult põhimõtteliselt augusti kuud, sest siis toimus kõige rohkem üritusi ja asju jne. Nii, et tuleb viimast võtta !!

Mõned pildid ka sellest nädalast ..

Kiisuga