Lege nädalavahetus ja PUDISOO

Möödas on üks suurepärane nädalavahetus. Ma ei ole isegi kurb, et see kõik möödas on, vaid ma olen õnnelik, et see kõik toimus. Et mind ümbritsesid niiii lahedad inimesed ja mul oli taaskord võimalus käia paradiisis ehk Pudisool. Juba reedene päev algas nii toredalt. Nagu ikka iga reede on meil suunaainete päev. Seekord siis oli meil oma suunaga väljasõit ja otsustasime minna Lennusadamasse. Ma olen juba kaua niikuinii tahtnud sinna minna aga vot, ei pidanudki üksinda minema, vaid sain toredate inimestega koos minna ning giidilt nii mõndagi uut teada saada. Kogu etteplaneeritud aega me seal ära ei olnud. Tollel päeval oli veel meie Theo sünnipäev, kes ühines vanuselt täiskasvanutega. Humoorikas nagu ta meil on, võttis pagassist kohe shampad välja ja läkski tähistamiseks. Ei väga tore oli. Natuke aega sõitsime poiste ja Megeliga ringi ja oligi aeg peaaegu õhtule jõudnud või siis keskpäevani. Reede õhtul isegi ei mõelnud selle peale, et minna kuskile pidutsema. Võimalusi oli aga jäin ikkagi endale kindlaks, korrigeerisin uurimistööd ning läksin varakult magama, et ennast välja puhata. Laupäeval oli hommikul kell 11 kohe trenn, mõnus 3 tundi. Pärast seda ei olnudki nii surnud, kui alguses arvasin aga peale seda läks väga kiireks. Rutuga sõitsin linna, kust võttis Erik mind peale ning panimegi kõik koos Pudisoo poole ajama. Tohutult heameel on, et jõudsime sinna juba päeval. Sest see päevane päike ja kevade/suve lõhn.. lihtsalt võrratu. Ei olegi nagu palju sõnu seda kõike kirjeldamaks. Võib vist öelda, et see kooslus seal oli super. Õhtu jätkudes KSG inimesi aina tuli ja tuli juurde, kui lõpuks meid oli kokku kuskil 38, kui ma ei eksi. Nii et ei kurda. Väga tore tegelikult, et kõik tulid, Theol oli ka kindlasti heameel. Sellest ööst vist täpsemalt ei olegi mõtet rääkida, see oli lihtsalt tohutult awesome ja hommik veel samasugune. Väga chill. Hommiku poole hakkas inimesi juba autodega vaikselt ära liikuma. Meie, Eriku, Aap'i, Peetsi, Larsi, Siimu, Raksi ja Kaspariga saime alles kuskil 5 paiku liikuma. Lihtsalt ei tahtnud varem ära minna ja mõnesmõttes polnud ka võimalust. Koju jõudes oli ainuke mõte, KOHE magama saada. Suurim soov oli mõttejõul ennast liigutada ja asju teha. Keha oli nii surnud ja kõik ülejäänud ka. Õnneks saingi varakult magama ja hommikul oli hea tõusta aga samas koolis ei olnud ikka veel enesetunne nii hea, kui oleks võinud. Naljakas oli kohe vaadata, et pool 11ndat klassi polnud koolis.. klassid olid pooltühjad. See tähendab vist ainult seda, et meie soov lege pidu teha, läks korda! See oli LEGE ja jääb kauaks meelde. Ma pole ammu oma toredatest hetkedest kirjutanud siia aga see oli nädalavahetus, millest ma pidin sissekande jätma, sest seda on pärast kindlasti väga hea lugeda ja meenutada. Poleks mul nii tähtsaid trenne iga nädalavahetus, läheks ma Pudisoole juba varsti tagasi. Aga suvi on tulemas ja ma loodan, et ka Theo võtab meid pärast sellist läbu veel vastu. Vähemalt meie ootame, kohe väga!

Viimased ellujääjad

SUPER INIMESED!

Add caption