Õnn ei ole eesmärk, õnn on eluviis

Tundub et see rahulolu mul koguaeg kõigub. Üks päev olen täiesti rahulolematu ja tuju suht 0, teine päev jällegi tunnen, et kõik hakkab paremuse poole liikuma ning mõtlen niivõrd positiivselt kui üldse saab. Täna on siis see päev, kus kõik tundub chillax ja mõnus. Ainult, et uni on päääris tappev.. samas.. milleks magama minna, kui saab ka ennast piinata. Aga igatahes praegu on päevad suhteliselt tegemist täis olnud. Neljapäeval käisime õuna ja anuga linnas. Ostsime LÕPUKS nõule täielikult kingi ära ja kolasime lihtsalt poodides ringi. Pärast läksime õuna juurde natukeseks lebosse ja edasi kelva pallikale koos vahuri ja reixiga. See oli jälle tõestuseks, et pallidega mul annet ei ole.. või siis noh, ilusamini öeldes pallimängudele pole kätt. Aaga edasi käisime poest läbi ning läksime vahuri juurde lebosse. Vaatasime Johnny English'i ja lihtsalt nautisime mõnusat seltskonda. Reedel hakkasin suhteliselt varakult sättima ja asju valmis seadma, sest mu nunnud pidasid tähtsaks mu sünnipäeva pidada Arturi juures. Tegelikult ma üldse ei viitsinud oma sünnipäeva pidada, mõtlesin, et see 17 ei ole ka nüüd nii tähtis, et mingi hullem läbu maha pidada.. 18 ikka selle jaoks ! Aga noooh mis seal ikka, 7 ajal läksin oma lauradega sinna ja hakkasime siis asju korda seadma ning koristama. ÕNNRKS jõudsime kõik õigeks ajaks valmis, nii napilt läks. Kõik üliarmsad inimesed tulid kohale ja mul oli NIIII hea meel selle üle. veelkord suur suur aitäh teile kõigile. Ma lähemalt ei hakka seda pidu igaksjuhuks puudutama.. juhtus nii mõndagi aga kõik oli siiski hästi :) Hommikul siis nats veel koristasin, kui mingiaeg hüppas emps sisse. Üldse poleks osanud oodata teda aga no õnneks sain autoga koju.. jala poleks küll viitsind mingi saja kotiga trippida. Ma olin NIII vähe saanud öösel magada, et ma siiani kõige haigem zombie üldse. Koju magama ei saanud minna, sest pidin empsile appi minema, paari tunni pärast tulid ju juba teised külalised, sugulased jne. Mingi hetk ma lihtsalt mõtlesin, et ei suuda ja tegin tunnikese normi und. Kui sugulased tulid, olin terve aja lihtsalt max lebos, ei suutnud lihtsalt midagi muud teha ja siiamaani põhimõtteliselt samas asendis.. Aga homsete plaanide kohapealt ei oska väga midagi öelda, sest pole midagi kindlat paika pannud. Tegelikult on mul esinemine.. aga noh, ma ei tea kas ma lähen sinna, sest ma ei mäleta väga kavagi enam.. :D