Eelmise suvega võrreldes on kõik lihtsalt tohutult muutunud. Mu ellu on selle aastaga niiii palju uusi inimesi tulnud, kellega ma suve jooksul olen palju rohkem suhtlema hakanud. Aga kahjuks on ka kalleid inimesi, kelle ma peaaegu olen kaotanud.. kurb on mõelda, kuidas kõik võib minna. Ma saan aru täiesti miks ta on kadunud aga ma tõesti lootsin, et see on natukeseks nii või et tal on aega ka muuks.. aga tundub et mitte. Ma ei arvanud, et meie suhted isegi võivad muutuda selle tagajärjel ja tõesti mul on sellest kõigest siiralt kahju.. ja ma igapäev aina mõtlen sellele, kuidas see tagasi endiseks võiks muutuda. Aga see selleks. Selle nädala jooksul ei ole ma üldse väga linnas käinud, vähemalt võrreldes eelmise nädalaga, sest siis olin ma absoluutselt igapäev seal. Nüüd päeval olen peaaegu igapäev väikest venda vaadand, võinoh, ega otseselt vaadand polegi, olen omi asju teinud ja lihtsalt lebotanud kodus ühesõnaga. Aga samas see on jällegi mõnus vaheldus kõigele. Õhtuti olen ma ikka väljas käinud, see nädal tutvusin mõndade uute inimestega ka, kellega tegelikult niitore olla ja mõnus. Ainult kahju on sellest, et mu oma vana seltskond nii laiali valgunud on. See on ilmselt sellepärast et ilmad on nohh.. sellised mitte päris ranna omad ja siis kellegil pole väga suurt motivatsiooni välja liikuda. Kõik tegelikult vinguvadki üsna palju selle ilma pärast aga maitea, minu meelest sellel ei ole midagi nii väga viga. See ongi tegelikult see õige eesti suvi ja sellega tuleks leppida, mitte koguaeg vinguda sellepärast et mingi 5 kraadi jääb ranna ilmast puudu. Aga homme siis sõidan Tapale ja õhtuks tulen tagasi, mõtlesin, et pole ammu kuskile niimoodi sõitnud ja võiks vanaonu ka ülipika aja näha, niisiis sõidan empsiga kaasa. Õhtuks jään siis linna.. seekord otsustasin nii. Nädalavahetuse plaane veel otseselt paigas ei olegi. Mõned mõtted on laupäeva suhtes aga no eksnäis. Tegelikult tahaks juba trenni minna aga need hakkavad alles augustis. Juba igatsen neid inimesi ja kavu tahaks ka vaikselt Malta jaoks tegema hakata :)

Paar pilti kahest väga EPIC ööst !

JAANIPÄEV

Nii imelik, et suhteliselt kohe on juba juunikuu läbi ja väljas hakkab pimedaks minema jne.. kurb tegelt nats. Aga samas 2 ilusat ja mõnusat suvekuud on veel ees, nii et ei maksa põdeda. Siiani olen ma tegelikult oma tegemistega ülirahul olnud. Neljapäeva õhtul käisin oma kahe kalli nõu ja anuga kinos "Lumivalgeke ja kütt" vaatamas, see oli minu meelest tõsiselt hea film, igatahes mulle väga meeldis. Pärast seda tahsime kuhugile istuma minna. Algul oli plaan minna vappi, siis dublenieri aga kuna see oli rahvast täiesti täis, siis liikusime meie vanasse heasse kompressorisse. Sellel päeval oli vanalinn niiii mõnus, rahvast nagu varaõhtul väga palju ei olnud ja selline rahulik. Edasi liikusime Harjumäele, kus saime poistega kokku. Nõu kahjuks läks ära aga no Anu jäi meiega. Vahepeal liikusime vanaema korterisse, võtsime väikse veini ja liikusime tagasi. Terve öö olime linna peal jne ülichill oli, tõsiselt mõnus seltskond oli ja kõik oli super. Vanaema korterisse maandusime kella pool 7 paiku vist ja no eriti kaua magada ei saanudki, kuna emps tuli juba kella kümne paiku ja võttis meid peale. Terve päev oli selline haige zombiemode peal lihtsalt, olemine oli nii nagu ta oli ja nohhh uni tappis sajaga. Õhtu poole liikusime korra välja ka, nii mõnus õhtu oli, istusime mere ääres ja lihtsalt jutustasime. Väga kaua ma üleval olla ei tahtnudki/suutnudki, sest hommikul oli juba pool 9 äratus. Ülesse sain ma suhteliselt normaalselt ja veidi jäi aega isegi üle. Nõu tuli võttis meid peale ja Lepa sadamas saime Vahuriga kokku, kes meile oma kaatriga vastu tuli. Ütleme nii et see oli MEGAHAIGE tripp sinna. Tuul oli massive ja lained olid mega suured. Ma tõesti mõtlesin, et sinna me jääme ka, sest see oli lihtsalt niii faking crazy. Ma tegelikult kardan veidi vett ka, nii et see lisas veel omamoodi vürtsi.. Lained olid lihtsalt nii suured, et kaater oli õhus ja siis maandus täie laksuga vee peale tagasi, vahepeal sukeldusime isegi lainesse, tänu millele me läbimärjad olime. Kuigi tagantjärele mõeldes oli see sõit ülichill aga ma ei oskagi öelda, kas ma seda pinget tahaksin korrata. Kui saarele jõudsime, läksime vahuri pisikesse majja, kus saime alguses lihtsalt lebotada. Kuna ilm oli niii halb, siis ega seal midagi teha ka ei olnud.. Peale mõnda tundi kassimist sõitsime Reiksi juurde, kus noh.. sai veel edasi kassida. Õnneks võttis ta meid ilusti vastu ja andis meile öömaja + oli nõus hommikul meid autoga sadamasse viskama. Õhtut alustasime tegelikult mõnusa rahvaga ning edasi liikusime rahvamajja, kus oli saare põhi möll. Mitu tundi sai jalga keerutada ja igasugu toredaid asju tehtud. Alguses me väga kahetsesime, et üldse saarde läksime, sest tõesti see kõik seal ei olnud väga sobilik aga noh õhtu poole mõtlesim, et savi ja nautisime teistega mõnusat õhtut. Hommikul saime õnneks tänu vahurile paadi peale ka. Taaskord olid lained niiiii haiged, et mul hakkab uuesti paha, kui ma mõtlen, kui HALB seal olla oli. Pool laeva lihtsalt kettis. Ja ei olnud eriti mõnus, kui endal on megahalb olla, et keegi lihtsalt kõrval ketib aga noh, lõpus läksime välja.. värske õhk veidi aitas nii, et mul jäi kõik sisse. Tegelikult kui ma nüüd järele mõtlen, oli ülimõnus tripp ja mu 2 tšikat tegid selle veel paremaks, ilma nendeta ei oleks kindlasti seda kõike korda saatnud. Tahaks juba jälle kuskile trippida, ilmselt järgmisena võtame pärnu ette, kui mingit chilli pakkumist vahele ei tule.

Rahu algab naeratusest.

Leidsin taaskord enda jaoks "Saladused" raamatu. Mitte see, mis nö kõige kuulsam on, vaid sama kirjaniku poolt tuli välja "Saladused noortele." Raamatu ülesehitus on erinev, küll aga mõte jääb eelmise raamatuga samaks. Hakkasin seda kohe sama päeva õhtul lugema ja juba mul tekkis see naeratus näole ja tunne läks heaks. See raamat on tõesti selline mis muudab, kui sa ainult usud sellesse. Mu jutt võib tunduda praegu nagu mingil hullul usklikul aga tegelikult see lihtsalt on nii.. Kunagi, vähemalt 4 aastat tagasi olin ma täiesti teistsugune inimene. 6-13 olin ma selline väike ükskik tüdruk, kellel oli mõttes vaid igaltpoolt kaduda.. ma täpsemalt ei hakka sellel ajal peatuma, sest see oli tõesti väga raske minu jaoks ja selle meenutamine toob alati pisara silma. Aga ma olin tõesti 13 kui ma selle raamatu enda jaoks avastasin. Peale selle läbi lugemist tundsin ma ennast uue inimesena, ma olin õnnelik, rõõmus ja tõesti nautisin elu. Kõik hakkaski paremuse poole minema ja elu muutus lilleliseks. Väga paljud inimesed on mult küsinud, et britu, kuidas sa suudad KOGUAEG niii õnnelik olla. See on nende jaoks nii harjumatu siin hallis Eestis. Aga alati olen ma neile sellest raamatust rääkinud, mis tõepoolest muutis mind ja minu elu! Aga see selleks, räägin pigem mis siis vahepeal toimunud on. Ütleme nii, et midaagi nii väga erilist ei olegi. Võinoh igapäev on minu jaoks omamoodi eriline ja hea aga teistele see kindlasti niimoodi ei tundu. Nädalavahetus algas päris mõnusalt. Reedel olin jälle linnas poistega nagu ikka ning õhtul oli plaan anu juurde liikuda. Netist vaatasin, et oh, väga hea, 00.00 tuleb täpselt v2 aga vot, võta näpust.. seda ei tulnudki. Need olid hoopis valed ajad. Nii ma siis hakkasin jalutama viimsist leppneeme, vähemalt 30 min. läks kohale jõudmiseks aega aga vähemalt ma jõudsin. Terve see nädal oli päris ära väsitanud nii, et päris hommikuni ma üleval olla ei jaksanud ja samamoodi ka teised vajusid suhteliselt samal ajal ära. Terve järgmise ja ülejärgmise päeva ma veetsin kodus, midagi erilist ei teinud, vaid lihtsalt olin. Vahel on minu meelest mõnus midagi tegemata olla ja lihtsalt mõelda omi asju.. omamoodi lõbu. Nädala algust alustasin ma taaskord linnas. Teisipäeval veetsin päeva oma pisikese vennaga. Käisime koos kinos Madagaskarit vaatamas. Tibu hakkas poole filmi ajal nutma, sest üks paks karu oli seal kurb :( nii kahju oli temast.. Pärast seda viisin ta Mc Donalds'isse sööma, väikestele ikka läheb see toit seal väga peale. Edasi käisime poodides ja lõpuks saime Karli ja Anna-Mariaga kokku. Hiljem võttis emps meid peale ja sõitsime siis Krissu sünnipäevale. Chick sai juba 18 mul.. ikka päris kiirelt läheb aeg, ulme. Edasi sealt liikusin Hanna juurde, kus oli meil vana klassiga pisikene istumine. NIII hea on neid ikka alati näha ja nendega koos olla. Vaatasime kõik vanu pilte, naersime koos, laulsime ja nautisime lihtsalt seltskonda. Ma lihtsalt armastan neid ülekõige.. my world ütleme nii. Kuna neid lõpetamisi on see aasta jälle nii palju, siis me Heidyga eksisime ka täna VHK ja Kristiine omale ära. Niihea on nii ilusaid inimesi näha, tõsiselt ilusad olid kõik. Homme ja ülehomme on veel käisimisi ja siis on nende lõpetamistega kõik. Imelik on mõelda, et põhiliselt aasta tagasi lõpetasime meie oma põhikooli.. kõik oli niii õnnelikud ja ilusad.. nii imelik.

Linnatuurid

Tundub, et mul käib suvi juba täies hiilguses. Lihtsalt võtan kõike vabalt ja lihtsalt naudin. Viimased päevad olen nüüd linnas olnud. Tegelikult seda oli arvata ka, sest tänu uuele koolile ka nüüd ülipaljud elavad linnas.. aga samas pole hullu, sest see tundaega sõitmist kedagi ära ei tapa ka. Eile kolasin siis umbes 3 tundi poodides ja ISEGI ma leidsin endale asju, mille üle mul väga hea meel. Peale seda sain Karli, Rassi ja Davidiga kokku. Tegime natsa siidrit ja mõtlesime kuhu jalkat minna vaatama. Alguses oli kindel plaan katusekino aga no sinna me siiski ei läinud, vaid jalutasime vanalinnas ringi, käisime korra shootersis, hellas ning lõpuks maandusime vabakale. Esimest mängu ei näinudki aga tundus, et teine oligi parem. Seal oli nii jubedalt külm.. nagu polekski suvi. Aga täna läksin siis oma tšikkidega linna. Alustasime taaskord poodidest ja lõpetasime Vapianos. Nii ammu ei olnud nendega kuskil käinud ja päris kahju oli sellest :( Aga küll me teeme kõik tasa :) Peale vappi olid kõhud nii täis, et tõesti oli tunne, et ei söö enam kunagi.. Edasi liikusime siis katusekinno jalkat vaatama. Täna vaatasime ikka kõik mängud ära, kuigi taaskord oli teine mäng VÄGA PALJU parem, kui eelmine. Ja mul oli niiii faking hea meel, et selline seis jäi. Ma olin 100% selles veendunud, et hispaania paneb kinni aga et kohe nii hästi.. seda ma ei osanud arvatagi, nii et SUPER ! Mängu lõppedes oli plaan käia Patrickust läbi aga noh.. auto oli juba järgi, nii et sinna me ei jõudnudki. Ilmselt siis teinekord. Edasi liikusime siis Ülemiste parklasse. Seal on see põhi kogunemiskoht, kus kiirendadakse jne. Tegelikult oli ülimõnus pimedas vaadata neid ilusaid ja võimsaid autosid tossus. Tõsiselt hea. Aga nüüd noh, homsete plaanide kohta ei oskagi öelda.. pole midagi kindlat, kuigi REEDE on.. siis tuleks kindlasti midagi mõnusat korraldada. Mõtlesin, et liigun taaskord katusekinno aga eks näis, mis elu toob.

Õnn ei ole eesmärk, õnn on eluviis

Tundub et see rahulolu mul koguaeg kõigub. Üks päev olen täiesti rahulolematu ja tuju suht 0, teine päev jällegi tunnen, et kõik hakkab paremuse poole liikuma ning mõtlen niivõrd positiivselt kui üldse saab. Täna on siis see päev, kus kõik tundub chillax ja mõnus. Ainult, et uni on päääris tappev.. samas.. milleks magama minna, kui saab ka ennast piinata. Aga igatahes praegu on päevad suhteliselt tegemist täis olnud. Neljapäeval käisime õuna ja anuga linnas. Ostsime LÕPUKS nõule täielikult kingi ära ja kolasime lihtsalt poodides ringi. Pärast läksime õuna juurde natukeseks lebosse ja edasi kelva pallikale koos vahuri ja reixiga. See oli jälle tõestuseks, et pallidega mul annet ei ole.. või siis noh, ilusamini öeldes pallimängudele pole kätt. Aaga edasi käisime poest läbi ning läksime vahuri juurde lebosse. Vaatasime Johnny English'i ja lihtsalt nautisime mõnusat seltskonda. Reedel hakkasin suhteliselt varakult sättima ja asju valmis seadma, sest mu nunnud pidasid tähtsaks mu sünnipäeva pidada Arturi juures. Tegelikult ma üldse ei viitsinud oma sünnipäeva pidada, mõtlesin, et see 17 ei ole ka nüüd nii tähtis, et mingi hullem läbu maha pidada.. 18 ikka selle jaoks ! Aga noooh mis seal ikka, 7 ajal läksin oma lauradega sinna ja hakkasime siis asju korda seadma ning koristama. ÕNNRKS jõudsime kõik õigeks ajaks valmis, nii napilt läks. Kõik üliarmsad inimesed tulid kohale ja mul oli NIIII hea meel selle üle. veelkord suur suur aitäh teile kõigile. Ma lähemalt ei hakka seda pidu igaksjuhuks puudutama.. juhtus nii mõndagi aga kõik oli siiski hästi :) Hommikul siis nats veel koristasin, kui mingiaeg hüppas emps sisse. Üldse poleks osanud oodata teda aga no õnneks sain autoga koju.. jala poleks küll viitsind mingi saja kotiga trippida. Ma olin NIII vähe saanud öösel magada, et ma siiani kõige haigem zombie üldse. Koju magama ei saanud minna, sest pidin empsile appi minema, paari tunni pärast tulid ju juba teised külalised, sugulased jne. Mingi hetk ma lihtsalt mõtlesin, et ei suuda ja tegin tunnikese normi und. Kui sugulased tulid, olin terve aja lihtsalt max lebos, ei suutnud lihtsalt midagi muud teha ja siiamaani põhimõtteliselt samas asendis.. Aga homsete plaanide kohapealt ei oska väga midagi öelda, sest pole midagi kindlat paika pannud. Tegelikult on mul esinemine.. aga noh, ma ei tea kas ma lähen sinna, sest ma ei mäleta väga kavagi enam.. :D

Smile and let everyone know that today, you're a lot stronger than you were yesterday

Ja ongi mu sünnipäevaga ühel pool. Kokkuvõttes võib öelda, et ma jäin väga rahule ja ma lihtsalt armastan inimesi, kes on mu kõrval ja minust hoolivad !!! Tänu neile oli mu eilne päev väga hea ja mõnus. Need mõned kõrvalised asjad mis tuju alla viisid ning mille pärast ma kurb olin.. need on pisikesed selle kõrval, kui õnnelik ma tegelikult olen selle üle mis mul on. Kui mõni inimene ei vaja mind, kui ma ei tähenda talle nii palju ning kui ta ei võta mind sellisena nagu mina teda, siis ta võib vabalt minna, mul on terve suvi ees ning kohe kindlasti ka palju paremad jahimaad ootavad. Nii paljud on mulle öelnud, et ta ei vääri mind aga mul on lihtsalt nii raske kõigest alati lahti öelda, eriti veel inimestest, kellest ma väga hoolin ning kelle jaoks oleks ma valmis tegema väga palju, et neil hea oleks ja nad elu nautida saaksid. Aga igatahes eilsest siis veel nii palju, et umbes kella poole 6 ajal hakkasin kodust liikuma, enne saime veel karliga kokku ning siis läksimegi juba rongijaama, kus ootas kogu kamraad. Pool rongi vagunit oli meie rahvast täis ja ma täitsa kujutan ette kui haigelt kaasreisijatele see meie seal olek närvidele käis. Aga me oleme noored, nii et loodetavasti nad mõistsid. Sõitsime Kohilasse umbes tundaega ja seal Sanda juurde oli tegelikult päris pikk maa. Mul oli tunne nagu see tee mis sinna viis ei saakski otsa, see lihtsalt venis ja venis ja venis. Ma arvan, et ähemalt 30-40 min me kindlasti jalutasime sinna. Kohale jõudes oli kõik nii mõnus, Sandra oli kõik valmis pannud ja see maakoht oli seal tõsiselt mõnus. Suhteliselt kohe hakkasimegi möllu tegema ja nii see õhtu läks. Inimesed olid väga mõnusad ja sellepärast ka nendega oli väga mõnus koos pidu panna. Poisid tõstsid mind isegi 17 korda tooliga üles ning mõni kallistas peaaegu katki :) Tõesti väga väga tore ja mõnus oli. Öösel polnudki plaani väga magama minna, sest tahtsime kõik esimese bussiga koju minna aga no pooleks tunniks ma siiski sain silma kinni. Tee rongijaama läks õnneks suhteliselt kiiresti. Rongis tuli mul hull energia sisse, viskasin dressid jalga ja gangsteriks ära nooo. Koju jõudsin ma umbes kella poole üheksa paiku ja kukkusin kohe voodisse magama. Emps tundub juba nii harjunud olevat, et jõuan hommikul koju ja kohe kukun voodisse magama. Aaa mul tuli meelde, et mu nunnu mihkel tegi mulle isegi sünnipäeva kingi, joonistas audi R8 mulle, niiii armas :))))

ROOTSI TRIPP !!!

BIRTHDAY GIRL !

JEEEEEEEEEEEE AMETLIKULT ON NÜÜD KÕIK LÄBI !!!!!!! Tunne on megaaahea. 3 kuud nüüd vabadust sellest suurest ja lõppematust pingest. Ainuke kurb asi selle asju juures on see, et 3 kuud ilma oma päiksekiirteta elamist :( Aga saan hakkama :) Tuju teeb veel paremaks see, et ma sain täna 17 ! Ma ei oodanud seda päeva kohe üldse pikisilmi, see lihtsalt ise jõudis nii kiiresti. Eile öösel oli ärevustunne ja ma tõesti tundsin midagi erilist, kuid tänane päev tundub minu jaoks nagu iga teinegi, kus langeb rõõmu ning päikest minu peale veidi rohkem kui muidu. Kõige õnnelikumaks muudab mind see, et inimesed peavad seda päeva meeles, helistavad, saadavad sõnumeid, kallistavad ning on nii rõõmsad. See muudab südame nii soojaks ja see tunne näitab, et need inimesed on südames tähtsal kohal :) Täna oli meil koolis aktus. Hommikune ülestõus oli kordades kergem kui muidu ja tunne kordades parem kui tavaliselt. Sõitsin siis koos oma lauradega bussiga kooli ning ma lihtsalt armastan neid kallirallisid ! Aktus oli selline nagu tavaliselt.. direktor rääkis, jagas au- ja tänukirju. Isegi mina sain ühe tänukirja :) Peale seda läksime kõik oma klassi rääkisime veidi juttu ning läksimegi kõik laiali.. kurb. Ma ei oleks kunagi osanud ette aimata et selle ühe aastaga on mu klass mulle nii kallis ning mul on nii faking raske sellest kõigest lahti öelda.. isegi kolmeks kuuks. Aga mis seal ikka, sellised lahti ütlemised on elus tavalised ning tuleb edasi minna ! Õhtul ma ise mingit otsest partyt ei teegi, vaid kõik 3 paralleeli sõidavad Kohilasse Sandra sünnipäevale. See tuleb kindlasti väga väga mõnus õhtu/öö, selles olen ma 100% veendunud, sest seltskond on taaskord super :) Eilne päev oli ka väga mõnus. Pidime minema 10nda ja 11nda klassiga koos piritale matkama aga nooh.. olin siis see lebosell ja magasin sisse ning ei viitsinud minna ka. Saingi ennast ilusasti välja magada ja päeval linna liikuda. Panin endale uuesti ripsmed ning peale seda sain oma kallitega kokku. Mu nunnul Heidyl oli sünnipäev ning siis läksimegi neljakesi vanalinna restorani. See oli päris kallis vene restoran raekoja platsi keskel aga meil oli kinkekaart ning saime ilusti söönud ning veel pealegi :)Meenutasime veel veidi Rootsi reisi ning videopäevikut, mida me seal pidasime.. see oli väga omamoodi, sest paljusid klippe kas väga ei mäletanud vnoh polnud näinud :D Ühesõnaga väga armas õhtu oli :) Nüüd vist nats lebotangi veel kodus, panen asjad kokku ja hakkan linna liikuma. TEIE NAUTIGE OMA SUVE JA VÕTKE KÕIKE MIS VÕTTA ANNAB !!!! <3

TSITRE PARTYYY

Hello summer !

Minu suvi on juba täielikult alanud ja suhteliselt täies hoos. Seljataga on üks imeline nädal ja kõige imelisem nv. Nimselt see oli see nädal, kus sai peale kolmapäeva juba väga rahulikult võtta ning ei pidanud tõmblema eriti millegagi. Kolmapäeval oli meil saksa keele praktika, kus pidime oma uurimistööst saksa keeles rääkima saksa keele juhtkonna ees. See tundus niiiii jube, sest esiteks olememe alles aastaaega saksa keelt õppinud ja teiseks veel see kõik pähe õppida ja esitada kõigi ees.. jube. Terve kolmapäeva hommiku ma niiiiväga pabistasin, nii soovisin, et kõik läheks plaani päraselt. Ja nii oligi. Kõik kukkus super hästi välja ning ei koperdanud kuskil. Sain 5 !!! Ning sain veel saksa keele direktorilt väga hea tagasisideme, mille üle oli mul tõesti SUPER hea meel. Neljapäevane päev oli väga lebo. Tunnid küll toimusid kõik aga noh.. need olid ka niimoodi omamoodi. Peale kooli käisin poest läbi ning siis läksin vanaema juurde lebosse. Kella poole viie paiku läksin oma tšikkidele vastu ning oligi aeg sadamasse minna. Algustasime siis sõitu Rootsi poole. Võin käsi südamel öelda, et see oli üks super tripp, super inimestega. Mõlemad ööd läbi sai ikka vägaaa haigelt pidutsetud. Reedel käisime linna peal.. enesetunne ei olnud siis just sajaga kiita, küll aga olime ööga rahul. Stockholmis vihma sadas ja selline päris jahe oli.. nii et midagi peale poodide vahel trippimist ja kohvikus istumist me ei teinudki. Laupäeval kui koju jõudsin, magasin kohe poole päevani välja ja siis tuli uue party jaoks sättima hakata. Panin asjad kokku, viskasin dressid jalga, võtsid magamiskotid ja kõik jutud kätte ning tegin minekut. Õnneks emps viskas mind baltijaama ära.. nende asjadega bussidega trippida oleks päris sick olnud ausaltöeldes. Pool seltskonnast läks hommikuse bussiga Tsitresse ja pool siis õhtudega. Tsitre on üliilusa ja mõnusa loodusega koht ja lõpupeo jaoks just oivaline.. vähemalt mulle tundus nii. See plats oli mere ääres ning enamvähem metsa sees. Kõik telgid ja lõkkeplatsid olid juba valmis ja mida veel tahta nooo. Sinna jõudes alustasime partytamisega suhteliselt kohe. Grillisime vinkusid ja lihhi, laulsime Theo akordioni saatel ja kõik oli perfect for real. Lihtsalt niii hea oli oma super klassi ja paraleelklassiga rääkida kõigest, teha nalja ja olla sina ise. Öö läbi sai ikka partyt lastud. Mul oli mõte, et ei lähegi öösel magama, sest ma lihtsalt olen niii vastu telgis magamisele. Peaaegu saingi sellega hakkama.. oli veel tundaega aega et hakata sättima ja bussi peale minema aga siis ma tundsin, et ma ei jaksa enam ja tegin ikkagi väikse une. Hommikusest olukorrast ja enesetundest igaksjuhuks rääkima ei hakka.. ma arvan, et see ei olnud kellelgi nii väga kiita. Panime asjad kokku ja hakkasime siis bussi peal jalutama. See tee oli 2 km ja tundus niii pikk aga õnneks see läks kiiresti ja mitte väga vaevarikkalt. Koju jõudsin umbes kelle 11-12 paiku ja maandusin KOHE voodisse. Järgmine hetk oli see kui ma ärkasin ja kell oli 16.25 nii et noh, sain teha pika mõnusa une, kuigi siiani veel silm vajub kinni ja magaks heameelega veel nats.. Aga jah.. mul on nii hea meel, et ma ei pea enam 3 kuud kooli pärast muretsema ja pead vaevama.. SUPER !!! Homme ka kooli ei ole, vaid hoopis mingisugune matk on Pirital. Ning õhtused plaanid tunduvad ka päris mõnusad. Teisipäeval on mu SÜNNIPÄEV !! Saan ka LÕPUKS 17 ! Tundub tglt suht chill.. mitte see vanus, vaid lihtsalt see sünnipäeva värk. See on alati selline üliarmas ja hea päev.