Portugalist tagasi tulles on kõik kuidagi teistsugune. Mitte nagu inimeste poolel vaid just kõik minuga juhtunu. Kui ma tagasi tulin, siis oli mul küll hull tahtmine tagasi minna, sest seal oli niii mõnus. Aga ma teadsin, et isegi kõige parema tahtmise peale ei saa ma sinna tagasi. Tuli siis see mõte maha matta ja mõelda nt lihtsalt mida ma nt nädal tagasi sellel ajal tegin või kui hea see oli. Sest iga asi saab ükskord otsa ja tulevad jällegi uued asjad mille üle rõõmu tunda. Aga igatahes, nüüd mul ei ole üldse enam sellist tunnet nagu ennem oli, et tahaks elu eest juba õue minna ja koguaeg ainult sõpradega koos olla ning midagi teha. Nüüd on nii, et nii mõnus on kodus olla, perega palju koos olla ja nii. No muidugi sõpradega ka ikka koos olla aga mitte nii nagu ennem, et kõik üle jäänud tegevused unarusse jääksid. Ja veel on palju palju muutunud mu tunded. Ma tunnen ennast juskui vabalt. Kui ennem oli mu mõte koguaeg seitsmendas taevas ning kellegi juures. Siis nüüd ei ole see enam üldse seal. Ma isegi veidi aiman millest see tingitud võib olla, aga samas, see on nii naljakas või kuidagi imelik minu kohta :) Igatahes tegelikult on see hea, sest ma ei näe teda enam pm üldse ja samal ajal ei tunne ka enam nii midagi hullupööralt erilist ta vastu. Aga kui teda jällegi näha koguaeg, siis ma kardan, et kõik võib muutuda. Nii, et nii on kõik väga hea ja kontrolli all. Kuid on veel üks asi, millest ma ei saa üle ega ümber. Selleks on jõulud. Need on lihtsalt niii mõnusad. See tekitab nii mõnusa tunde, kui sa käid nt poodides või linna peal, siis igal pool on selline mõnus jõulu muusika ning kõik igasugused võimalikud jõulu meeleolu loovad asjad on väljas. Ja tegelikult need ei ole üldse kaugel, vaid kohekohe ukse ees. Kuigi ma ei tea üldsegi mida ma jõuludeks saada tahan. Peab veel poodides ringi käima jne :)