Ja aitäh mu kallud, et te mind aidata püüate. Ilma teie ja ilma teie abistava käeta ma ei kujuta ette mis minust juba neil kõikidel korral saand oleks.. Tõesti aitäh mu Laurad ! ♥♥♥

Ma lihtsalt ei mõista kuidas saab terve tänane päev no nii faking rappa joosta no. Okei, hommik algas ilusti ja kõik oli üpris okei aga no enne seda kui ma välja hakkasin minema, rääkisin veidi empisga juttu. No meil oli selline oma teema, ma ei taha sellest rääkida kuidas see alguse sai. Aga igatahes mul ei ole enam absull mingit saladust ema poolt.Reaalselt mitte mingisugust. Sest mu üks kallikene rääkis kõik, reaalselt pm kõik mu emale välja ja eino muidugi mida ta sellest kõigest järeldada sai, milline ma olen ????? Ta sai teada, et kunagi ma tegin sellist väikest ja valget asja, siis sain aru et see ei ole ikka õige ja siiani ma arvan, et see megamega mõtetu ja üle üldse, kõik mida täiskasvanute eest varjatakse, kõik sai mu ema teada.. Mul ei ole sõnu .. Ma olin terve selle päeva nii nördinud, mõtlesin, et miks ma pidin üldse sellist teemat alustama jne .. Ma püüdsin nuttu kinni hoida aga igakord see kahjuks ei õnnestunud. Nii, et see faking päev on nõmedamaid mu elus ja ma loodan, et see kiirestikiiresti läbi saaks.. Ja ma lihtalt ei jõua enam neid kommentaare kuulda, EI JÕUAAA !!!!!

:N:N:N

ööäääääoo mu põlved annavad vahepeal nii faking tulist valu, et see on lausa jubeee. Ma olen küll mõelnud, et peaks käima arsti juures jne aga see on koguaeg edasi lükkund. Sest kui ma tahan spordiarsti juurde minna, siis mu perearst ütles, et mul on vaja treeneri allkirja ja, et see on iga treenei kohustus viia kõik trennis käijad spordiarsti juurde. Aga no mina seal käinud ei ole. Ja siis ongi selline jube lihtsalt, esiteks nad niimoodi praksuvad, siis kui ma püsti tõusen, ma ei saa alati põlvi täiesti sirgeks ja sada miljon jama veel :N:N Ma tean, et nii paljud sportlased on oma karjääri ja kõik pooleli jätnud tänu sellele, et neil on põlvedega mingi jampzzz. Reaalselt, ma ei kavatsekski oma trenni ja kõike seda pooleli jätta, see oleks täielik surm minu jaoks.

Jajajaja siis eile õhtul ma ei jõudnudki titanicut vaadata, kuigi see on minu jaoks üldse üks parimaid filme mis kunagi tehtud ja kindla peale kõik parem armastusromaan. Lõppu ma nägin, see on päris kurb :( Ja siis öösel tuli uuesti see, mõnel nutt vol 2 :D Seda ma ei jõudnud ka lõpuni vaadata, sest uni tuli peale. Ja pisaraid valada tegelikult ei saanudki :) Peale eelmist aastat tuletab see film mulle meelde, just ühte poissi, millest mul on tegelikult mega kahju, sest see on juba mitmes asi millega ta mulle meenub ja peale seda tuleb kohe pähe see, kui väga ta haiget tegi õõõhh, ma ei taha selle peale mõeldagi. Ta on lihtsalt üks paras tibla ja ei midagi muud !! Aga see selleks, igastahes ärkasin hommikul ülesse umbes pool 1 :S:S Ja siis tundsin kuidas silmad on lihtsalt megamega paistes ja reaalselt ma ei kujuta ette millest.. Sest ma ei ole ju nutnud ..

Mega imelik on mõelda, et 2 päeva ja aasta 2010 on juba läbi ! See möödus justkui linnutiivul. Aga samas kui järele mõelda, siis sai nii palju asju korda saadetud, sai palju nutetud, tülitsetud, palju pidutsetud ja mis kõige parem, sa olla terve aasta oma parimatega !!! On tõesti asju mida ei tahaks sellest aastast meenutada ja mille üle on hea meel, et see aasta läbi on aga samas juhtus jällegi nii palju rõõmustavad asju, mis jäävad südamesse igaveseks ning mida meenutad kui aastal 2010. Just praegu räägimegi oma tšikkidega, et mida põnevat me sellel aastal kõik korda saatsime ning mida me tahaks tagasi. Kindlasti tuleb aasta 2011 ka super aga kõige kurvem selle juures on sügise algus :N Me ei saa enam iga esmaspäeva esimene tund rääkida, mis nädalavahetusel juhtus või mis sinikad me kuskilt saime jne, sellest on mega kahju. Aga naistekaid peab ikka korraldama elulõpuni !!!

Ja siis ma mõtlen veel, et tänane päev oli kuidagi selline mega mõnus. Algul nagu ikka lebotasin jne, siis mingiaeg tulid mu tšikid siia ja rääkisime nendega veidi. Pärast liikusime Scotland yardi, kus sai samamoodi mõnel mõnusal teemal räägitud ja veidi arutatud. Mõnel vähemalt oli selline adre sees, et pidi veel shoki ka peaaegu saama, õnneks seda muret ei olnud, kuigi ma kartsin küll, et minestab varsti ära no aga õnneks arsti abi oleks olnud kohe lähedalt võtta :D Siis liikusime Vahuri juurde, kus oli ka niimoodi mõnusalt lebo. Jajajajaja homme tuleb ka heaaaa !!!

Vahepeal mul on tunne, et ma olen täielik paks kass, kes lihtsalt ainult lebotaks voodi peal ja ei liigutakski ennast. Aga samas on mul enamus asjast selline energia sees, et ma tahaks igal pool käia, olla ja teha. Ja nüüd ma mõtlengi, et cmon vaheaeg on, mis mõttega ma kodus istun, seda saan ma niikuinii koguaeg teha, et pigem veedan aega sõpradega. Seda ma tegelikult teinud olengi. Ja täna on kallikesel Lotsiferil sünnipäev !!! Ja siis mõtlesime, et lähme linna tähistama seda. Nii palju on ju rääkida ka tegelikult.. Aga no vaikselt hakkab kiireks minema :)

Täna magasin jälle kauaaa, ma isegi ei ärganud mitte kordagi hommikul üles ja oleks veel edasi pand kui emps ei oleks mu tuppa tulnud ja küsinud, et kas ma täna ärkan ka või ? Lihtsalt see unenägu mis ma nägin, see oli nii faking huvitav aga samas nii jubee, et siiani veidi halb tunne sees. Aga igatahes nelja paiku läksime vanaema juurde, kus said jälle nii mega palju süüa, et reaalselt ma ei tahaks nüüd mõned päevad söögist midagi kuulda. Raudselt homme juba lähen jälle kapi kallale, peab ennast siis tagasi hoidma :D Ja seal vanaema juures sai jälle selliseid armsaid ja vajalike kinke. Ja ikka MEGA palju nalja kaa. Alati kui need Randveerud kokku lasta, siis nad ikka lasevad seda juttu no. Eriti veel täna nagu 4 ja 6 aastased :D:D Ja siis pärast kui me ära tulime, siis issi ütles, et lähme käime Rohuneemest läbi, et ma tahan teada kuidas seal olukord ka on. Läksime siis sinna, no mõne tee peal olid ikka mega suured vallid aga no ega issi ei jätnud seda asja nii, temal oli ju vaja ikka sealt läbi ka sõita. Lumi oli seal ikka üle põlve no. Ja kui läbi saime, siis issi ütles, et sellepärast me tegelikult siia tulimegi, et seda mönusat andre laksu kätte saada. Aga tegelt ka, see oli mega mõnus. Sõitsime vallidest üle mis tee ääres oli jne, raudselt mõned arvasid, et mingid hullud noored on, aga vot oli hoopis hull perekond ! :D Selle Land Cruiseriga väga kinni ei jää ka, see nii kõrge auto. Aga no kui kinni jääd siis on sõna otseses mõttes perses, sest seda autot ikka mõni teine auto välja ei tõmba, selleks on vaja traktorit juba.

Ma olen sõnatu .. täielikult. See on lihtsalt nii mega super. Tänane päev möödus niii tegude rohkelt. Kõige pealt magasin kaua, sest lõpuks oli kätte jõudnud päev, kus lasti magada ! Ning siis hakkasidki need jõulude eelsed toimetused pihta. Söökide valmistamine, koristamine jne. Tegime siis jõulu lauale lammast mustikakastmes, seapraadi, kapsast, mulgiputru, kõrvitsat ja kõike sellist nagu iga aastane traditsioon on. Magusaks tegime trüffleid nelja sorti ja need tulid no nii maitsvad. Aega nagu oli, aga samas läks nii kiireks. Käisime vahepeal isegi surnuaias ära, panime vanaisale, vanavanaemale ja vanavanaisale küünlad. Ja no milline torm õues oli, kõik oli täis tuisanud, isegi ei teadnud kuhu astud. Lõpuks siis tulid sugulased ka siia, keda ei olnud päris pikka aega näinud ! No niii hea oli jälle rääkida. Tundsin juba vaikselt puudust meie naistekatest ja nilbetest naljadest. Otsustasime ka, et peaks ikka tihedamini koos olema ja nii, aga sinna see jutt alati jääb :( Loodame, et see kord siis mitte :) Ja siis niiiii mega hea oli seda jõulu toitu veel süüa, mõnusalt rammus laks on see ikka. Peale seda läksime kingitusi otsima koos väikse vennaga, ta oli no niiii tuhinas ja rõõmus sellest kõigest, ma mäletan, et eks ma ma kunagi olin :) Kui kingitused jagatud, siis hakkasime neid maitsvaid trüffleid sööma. Aga mõned olid konjakiga ja siis väike venna ütles, et mina võtan ikka konjakiga, et see ei ole üldse halb. Siis võttis ja te oleks pidand ta nägu nägema, see oli nii nunnu ja samas nii naljakas. Pärast seda ta enam ei tahtnud neid võtta ja siis ütles, et ma olen nii purjus. Sass küsis, et pea käib ringi ka või ? Siis ta vastas, et ei , lihtsalt olen väga purjakil. No niii nunnu lihtsalt :):):) Aga homme on siis Randverre teise vanaema juurde minek, kus on palju rohkem rahvast, sest kõik onud-tädid ja nende lapsed on ju kõik kohal, keda ei ole ka mega ammu näinud..

Aga siiani olen ma nii mega õnnelik lihtsalt. Nagu mu soov oli, et mul ei ole vaja jõuludeks mitte mingisuguseid asju jne, vaid lihtsalt see, et kõik olek

s kõige paremas korras ja kõik oleks mönud :) Muidugi on need kingitused ka mega armsad kui need südamest tehakse ja kõik see aga siiski. Peaaegu olengi mi

na oma parima jõulukingi kätte saanud, milleks oligi see, et ma olen niiii rõõmus ja kõik on väga hästi :)

Oma kalladega :)

Aitäh teile kõigile nende ime armsate jõulusoovid eest ja ma olen lihtsalt niiii mega õnnelik, et see on lausa uskumatu :)

Kõige ilusamaid & säravamaid jõule mu kallikesed ! :)

Uskumatu !! Homme on juba kooli viimane päev. Kui muidu need nädalakesed venivad ja venivad, siis nüüd need viimased päevad on just mega kiirelt läinud. Päeval on palju tegemist ja õhtu tuleb sisustada ikka lebotamisega. Aga no need 2 eelmist päeva koolis on küll olnud mõnus piin. Ühtegi tundi küll ei ole, aga proovid. Kuigi me ainult laulsime ja tantsisime. Tegime need umbes 2-4 korda läbi ja oligi kõik. Aga siiski me pidime terve aeg koolis istuma. Kõik olid nii unised ja siis ainuke võimalus rahulikult koolis olla oligi kotttoolides lebotamine. Ja eile oligi see meie elu viimane jõulukontsert Püünsi Koolis !!! Kurb.. Aga eks iga asi peab millalgi lõppema. Igatahes muidu läks isegi päris normaalselt seal. Sesmõttes, et laul nagu ikka ei tulnud välja meil. Sõnad läksid sassi jne aga tants tuli super hästi välja :)) Me tantsisme seda isegi 2 korda, sest ILANA, meie kunagine super vene õps tuli meid vaatama ja siis me tegime nagu priva esinemise talle. Jaa päras seda läksime Hannaga Viimsi kooli jõulupeole, seal oli isegi päris chillax tsekkida neid - naljakad olid :D Ja siis läksimegi kojuuu, õnneks ei pidanud bussi oodates külmetama, vaid saime kiiremini !! Ja täna ikka ei lastud magada, vaid läksime kella 11-ks Harjumäele uisutama. Muidu mulle mega meeldib uisutada, aga täna see plats oli kuidagi väga halb ja uisud ka, nii, et ei olnudki väga mõnus. Ja siis peale seda trippisime linnas ringi, käisime söömas jne. Homme siis aktus ja saame juba esimesed kingid :))

Kaldun arvama, et see ei muutugi aga never know ..

Eino kõik on väga positiivne. Jõudsin koju, siis olin umbes pool tundi arvutis ja 12 paiku umbes läksin magama. Siis 3 äratas emps ülesse, et ou tule koristama, siis koristasin ära ja läksin uuesti magama. Järgmine kord äratas emps kell 6 ülesse küsimusega, et pea on väga haige vä ? :D Oli ikka küll ja, aga no cmon 1 kord üle pika aja võib :) Aga tegelikult on niii hea olla kodus, olgugi, et ei ole nii hea olla , aga hea on mõelda, et kõigest 5 päeva veel ja on jõulud, lihtsalt mega. Eriti veel tuleb endale niiii hea tunne sisse, kui vaadata "Eestimaa uhkust" ja kõiki neid tublisid hea tegijaid. See innustab aina rohkem inimesi aitama ja neile head tegema :)

Ülepika aja oli jälle niiii mega super hea nädalavahetus. Eile hommikul oli meil siis esinemine, minu meelest ei läinud väga hästi, sest me ei olnud seda kava mõned nädalad juba teinud ja siis paljudel läksin mõnes kohas sammud meelest ära jne :) Ja siis peale seda läksime käisime poest läbi ostsime süüa ja siis otse Anumusi juurde. Alguses koristasime maja, siis tegime ennast korda ja siis juba teised tulidki. See kõik oli nii super mis seal toimus, see tantsimine, need naljad, see SELTSKOND ja see kõik. Nii ammu ei olnud juba nende inimestega koos olnud, viimati oli see äkki õuna sünna ja seal ei olnud ka me KÕIK koos, nii, et see oli üsna ammu. Aga kui kell sai 12, siis me läksime ostsisime Anu ülesse. Ta ei olnud kõige paremas seisus, tal oli paha olla ja ta lamas, aga me läksime sinna, laulsime kõigepealt seda kõige tavalisemat sünnipäeva laulu ja siis kallistasime teda ning pärast seda laulsime seda laulu mida nõu ja hanna ja artur olid teinud vb keegi veel , ma täpselt ei mäleta aga igastahes see laul käis nii:

Meil kallis Anu, oled sa
sinust teistsugust ei leidu iial.
Sa oled maailma parim surfar
ja muusikas sa, oled parim
Sa oled meile parim sõbranna,
ning iialgi, sa ei vääri halba.
Sul täna sünnipäev, sa pole beebi,
kuid lühikeseks, jääd sa alatiiiii !

See oli nii super hea viisiga, Artur mängis veel kitarri ja me laulsime umbes 50 korda järjest talle seda, väga väga palju ikka. Anu oli niiiii mega õnnelik, et ta lihtsalt südamest nuttis ja nuuksus. Kui me aina laulsime ja laulsime talle seda, siis tulid endal ka pisarad silma ja siis nutsime kõik koos seal naeru pisarad 45 minutit järjest :) Pärast läksime alla, siis pandi meie klassi laul "Beibe", see on lihtsalt super. Laulsime seda kõik koos ja nutsime. Ma olin niiiiiiii õnnelik lihtsalt, see kõik mis seal toimus, see kõik mida nõu ja keidu rääkisid, et kui õnnelikud on ja kellega nad rääkisid. No niii super õnnelik oli ma. Siis me hakkasime mõtlema, et mõtle, varsti me enam ei ole niimoodi päevast-päeva koos ja ei käi enam ühes koolis, siis tuli jälle kurbus peale. Kui ma seal istusin niimoodi, siis Nils tuli lohutama ja rääkis ka, et vaata kui kaugel tema kõigist oma klassivendadesr elab jne, et ei ole põhjust kurb olla. Nii hea tunde tekitas see, kui keegi tuli niimoodi lohutama :) Igatahes tantsida sai ikka mõnuga ja mõned sinikad sain ka endale ( ma ei tea millest ;/ :D) Ja igasugu veidrusi toimus seal, ma igat asja ka ükshaaval jutustama ei hakka :)

Ja teisipäeval peale meie jõulukontserdi on veel Arturil ka kontsert, mida väga tahaks vaatama minna. Solarises, Valge gospel. Igatahes kui ma läheksin sinna, siis saaksin pärast after partyle ka minna Hollywoodi. Aga niii kahju, et need mõlemal päeval on :( sest niii tahaks tegelikult mõlemale ju minna. Ja arvatavasti ma peale enda jõulukontserdit ei jõuaks, sest see algab kell 6 ja lõppeb äkki 8-9 paiku, sest tavaliseltneed kestavad umbes 2-3 tundi.

Pildid ma lisan siis hiljem :)

JA PALJU PALJU PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS VEELKORD MU KULLAKALLIS MAAILMA PARIM ANU !!! LOVE YOU

Lihtsalt see kõik tundub niii reaalne ja niii hea, mu kallis !

Niiiniiii super hea, et täna reede on. Lõppude lõpuks on see viimane õppimist täis nädal läbi ja saab hinnetega vägaaa rahule jääda. Peale kooli läksime õuna juurde, kus me lihtsalt rääkisime juttu ja olime ning peale seda läksime viimsi. Ostsime mõned asjad homseks aga nii mega külm oli. Kuidagi imelik, et nii paljud inimesed mind ära ei tundunud. Ilmselgelt sellepärast, et mul on tume pea, aga siiski kõik vaatasid, et aa oiih, ma ei tundnud sind ära või siis vaatasid lihtsalt otsa. Aga kõige parem oli see, et kui ma koju jõudsin ja täiesti külmunud olin, siis rõõmustas mu kallis vanaema mind kuuma vanni ja sooja tomatipastaga. No super lihtsalt. :)

Käisime siis linnas, isegi Lotsifer ja Anu tulid ka minu ja Õunaga. Saime Anule kingituse ostetud ja niisama ringi vaadatud. Eriti üldse sellised riideid ei leidu, mis oleks õudalt tõmbavad ja mida peaks kohe ostma. Reaalselt, ma otsisin endale jopet aga seda ka ei ole kuskil. Kui nüüd järgi mõelda, siis ma nii kahetsen, et ma mõndasid asju Portugalist ei ostnud, sest need oleksid jällegi nii vajalikud. Aga see selleks. Siis käisime veel mäkis. Tegelt mu kõht ei olnud absull tühi, sest koolis me sõime mu eile tehtud singi-juustu ja singi-hallitusjuustu muffineid ja siis kaks viimast tundi olid meil kokandused, kus me tegime neid mega häid jõulumandleid, neid mis seal vanalinnas müüakse ja mis on megaaa head. Ja siis veel trüffleid. Sellest kõigest oli kõht jube täis, aga no cmooon, kui ma mäkki lähen, siis ma ei saa seal vaadata pealt kuidas teised söövad, endal tuleb ju ka ikkagist isu peale. Niisiis ma ostsin endale juustuburxxxi ja mc flurry daimiga. Ja see kõik oli üliiiihea, kuigi kui kõht oleks tühi olnud, siis oleks see veeel parem olnud. Nii libe oli igalpool, lihtsalt selline tunne, et kukudki ümber. Eriti veel kui UGG'idega ka olla. Tegelikult oli hästi chill :) Ja siis tegin veel eesti keele ka järgi. Ülilebo oli tegelikult, muidugi oskasin ka seda, aga ta küsis nii lihtsalt asju, et ma oskasin kõigele vastuse anda ja veidi improviseerisin kaa. Lõpuks sain 4 kätte, mille üle oli ma megaaa õnnelik, sest selle õpetaja käest ei ole võimalik saada viite, reaalselt, mitte keegi ei ole meie klassist viite saanud tema käest, nii, et.

Iga hommik kui ma kooli kõnnin, siis mingi asi ajab mind mega närvi. Eile oli nt see, et ma ei saanud muusikat kuulata, sest mu kõrvaklappide juhe oli katki ja teiseks mu jalanõud hõõrusid ja kooli jõudes oli kand täitsa katki, aga õnneks mu armsad klassiõed läksid kohe plaastrid küsima mulle, tänud neile selle eest mu kallikesed. Ja täna läksin ma oma jalanõude peale närvi, sest kui ma kõndisin, siis ma lihtsalt üldse ei püsinud püsti. Lihtsalt niii piinlik on ju kellegi teise ees matsu panna. Aga lõpuks kui ma koolis juba olin, siis oli kõik hästi :) Eks talvel on kõik veidi sellised, ma ei usu, et ma ainult üksi selline veidi koperdis olen :) Ja tegelikult on homme jubaaa neljapäev, niiniii vähe veel jäänud. Homme lähen oma Õunakesega linna, vb Nõu ka, kui ta suudab kahepäeva jooksul oma 8 realise vene keele luuletuse pähe õppida :D:D okeiokei, vb tal lähebki nii kaua aega, mine sa tea.. Ja siis on megaaa hea veel see ka, et reedel ei tulegi venes tööd, vaid me peame hoopis ühe luuletuse pähe õppima. Puškin kirjutas selle, see on hästi talve kirjeldav luuletus, mis ei ole eriti üldse raske. Võino mulle jäävad tavaliselt luuletused kergesti pähe.

Super hea on mõelda sellele, et see on viimane nädal veel pingutamist, sest reedel pannakse hinded välja. Kuid mõni "megaaa tore õpetaja" tuli heale mõttele, et teha viimasel päeval veel üks väike töökene. Okei, see on lihtne ja temaga on lebooo ka seda teha aga siiski. Ükski õpetaja ei mõtle selle peale, et meil on selline pinge koguaeg peal. Ja siis veel ajas eesti keele õpetaja ka täna megaaa närvi mind. Ma lihtsalt ma ei tea, viskasin koti põrandale :D sest ta ei suuda panna normaalseid hindeid ja hindab megamega karmilt. Tal ei ole aimugi, et meil ei ole absull mitte mingisugust põhja all. Et meil on 3 aasta jooksul igasugu erinevaid õpetajaid olnud ja paljudel ei olnud vist eesti keelest aimugi või ma ei tea. See on ju ka päris ebanormaalne, et kuskilt hullumajast tuleb eesti keele õpetaja. Õnneks ta ise ei olnud hull, vaid töötas seal aga siiski. Tegelikult oli ta väga tore ja kõik aga ta ei suutnud klassis korda hoida ja rääkis pm omaette ja ainuke, kes teda kuulas olin mina.

Ja reedel lähen ma oma Õunakese juurde, käime ostame mõned asjad Viimsist ja siis oleme mõnusalt seal. Ja laupäevaaal on hommikul esinemine meil 32. kk's. Tegelikult ma täiegaaa tahan esineda, sest selle seltskonnaga veel nii pea ei saa kokku ja seda kava teha. 1 kord käisin ma vahepeal kadettide trennis ja see viskas nii üle, ilmselgelt olin ma harjunud kujundit tegema koguaeg ja samme jne. Ma usun, et sellepärast siis see eriti ei istunudki mulle, vno kui me teeks sellise seltskonnaga nagu EM'il kunagi ja mingit sellist mõnusat ja chilli kadetti kava, siis oleks hea ja teeks heameelega aga nende väikestega, kes sõna otseses mõttes kirevad ja on endast nii heal arvamusel, nendega küll väga ei tõmba kava tegema. Igatahes, siis peale seda lähme oma kallikese Anu juurde, sest tal on sünnipäev pühap. ja laup. ta peab. Aitame siis tal ilusti kõik korda teha ja söögid teha jne. Umbes nii nagu õuna sünnal, et enne seda käisime poes, ostsime kottide viisi sööke ja värke ja siis kui bussile oli mõni minut aega, siis jooksime Grossi, et võtta ikka kooki ka, mida alguses ei olnud plaanis võtta. Ja igast üllatusi on veel tulemas, ma loodan, et kui meie üllatus Õunaga teoks saab, et siis Anu on mega õnnelik :) Nii, et tuleb ime hea nädalavahetus kindlasti !!!!!

you ..

See on täiesti megaaa, mis praegu toimub ja milline ilm on. Lihtsalt lund on niiiii palju igal pool ja minu meelest on see isegi ülichill sumbata lumes. No see väsitab ikka sitaks ära, aga see on mõnus lihtsalt. Ma küll arvasin, et sellist lumetormi ja nii palju lund nagu eelmine aasta küll ei tule, aga vot, võta näpust, tuliiii ! Ja siis on mul veel palju plaane, mida tahaks see aasta veel täide viia. Kõik julgus kokku võtta ning lõpuks ikka teha midagi, mis tulemusi ka annab. Aga ma arvan, et kõige parem on siiski, kui ma jätan need enda teada ja proovin ise nendega hakkama saada, ilma teiste abi ning soovituseta.

Ja tegelikult olen ma üldse kuidagi väga õnnelik, ma ei tea mille pärast, sest mul ei ole isegi mingeid sellised asju mille pärast olla nii mega õnnelik olla. Aga samas siiamaani ma mõtlen, et miks ma peaks olema õnnelik just enda üle, miks ei võiks ma rõõmu tunda kellegi teise pärast, kes on mulle väga kallis ja keda ma toetaks alati. Või siis ka selliste inimeste peale, kellega ma ei ole koguaeg koos, kuid kes on mulle alati kaugel südames. Ei ole vaja lihtsalt alati nii väga enda peale mõelda ja olla nii omakasu püüdlik, vaid märkame teisi ka ning nende õnne. Mulle lihtsalt meeldib rõõmu tunda ka teiste üle. Ja kõige rohkem meeldib mulle rõõmu tunda kõige kõige pisemate asjade juures. Just selliste, mida ei märka igaüks ning just selliste, millest teised heameelega mööda käiksid nina kirtsutades. Isegi see, kui ma suudan midagi imeväikest head teha, toob endale hea tunde ja uhkuse, et ma olen vähemalt kellegi heaks midagi head teinud.

Ja siis tahaksin ma veel sellest rääkida, kuidas üks inimene ajab mind väga närvi, ma ei näita seda välja aga tõsiselt, võta ennast kokku. Sa suudad olla hea inimene, mitte mingisugune ülbuse friik või midagi sellist. Sa mõtled, et ühtede seas paistad just sellisena hea välja, kuid teiste seas tundud sa väga nõmeda ja eemaletõukavana. Aga eks sa ise tead kuidas käitud ning mida teed. Mina ega keegi teistest sind arvatavasti ka muuta ei saa.

Ja veel 21. detsembril on meil koolis jõulupidu. Kunagi oli alati nii, et eiii taha tantsida ega millegiga esineda, et nii tundub lahedam. Kuid nüüd on just nii, et viimane aasta ja tahaks nii palju kui saab veel millegiga ennast meelde jätta ja esineda. Seekord me siis esineme ühe tantsuga, mille nimi on " See on armastus " ja laulame mingit laulu ka. Ja see on mega hea, sest mulle meeldib tegelt väga tantsida ja ka laulda, mida ma kahjuks ei oska.

Selline väsimus on peal, et jube. Reaalselt midagi teha ei viitsi. Lihtsalt istun voodis, isegi arvutis ei viitsi enam olla. Silmad vajuvad kinni.. Aga seekord ma ei kavatse magama minna kella 7-8 paiku, sest muidu ma järgmine päev olen ülemaganud ja koolis olen nagu uimane kana, kes millegist aru ei saa. Õnneks ongi ainult see nädal ja järgmine nädal veel pingutamist. Viimane nädal niikuinii on projekti nädal ja siis midagi ei tee seal. Mul tuli meelde kui me kunagi käisime klassiga Tartus. Nii lampi meenus see mulle lumega. Seal oli nii mõnus. Võiks veel sinna koos klassiga trippida. Ja siis enne aktust peaks Albert tulema Eestisse !!! Mõtlesime, et läheks terve klassiga vastu talle, see oleks nii armas. Mõtle võtad kohvri , tuled sealt nendest ustest välja ja vaatad vaooo terve vana klass lihtsalt seisab sinu ees. Tal oleks kindlasti ülihea tunne :)

Portugalist tagasi tulles on kõik kuidagi teistsugune. Mitte nagu inimeste poolel vaid just kõik minuga juhtunu. Kui ma tagasi tulin, siis oli mul küll hull tahtmine tagasi minna, sest seal oli niii mõnus. Aga ma teadsin, et isegi kõige parema tahtmise peale ei saa ma sinna tagasi. Tuli siis see mõte maha matta ja mõelda nt lihtsalt mida ma nt nädal tagasi sellel ajal tegin või kui hea see oli. Sest iga asi saab ükskord otsa ja tulevad jällegi uued asjad mille üle rõõmu tunda. Aga igatahes, nüüd mul ei ole üldse enam sellist tunnet nagu ennem oli, et tahaks elu eest juba õue minna ja koguaeg ainult sõpradega koos olla ning midagi teha. Nüüd on nii, et nii mõnus on kodus olla, perega palju koos olla ja nii. No muidugi sõpradega ka ikka koos olla aga mitte nii nagu ennem, et kõik üle jäänud tegevused unarusse jääksid. Ja veel on palju palju muutunud mu tunded. Ma tunnen ennast juskui vabalt. Kui ennem oli mu mõte koguaeg seitsmendas taevas ning kellegi juures. Siis nüüd ei ole see enam üldse seal. Ma isegi veidi aiman millest see tingitud võib olla, aga samas, see on nii naljakas või kuidagi imelik minu kohta :) Igatahes tegelikult on see hea, sest ma ei näe teda enam pm üldse ja samal ajal ei tunne ka enam nii midagi hullupööralt erilist ta vastu. Aga kui teda jällegi näha koguaeg, siis ma kardan, et kõik võib muutuda. Nii, et nii on kõik väga hea ja kontrolli all. Kuid on veel üks asi, millest ma ei saa üle ega ümber. Selleks on jõulud. Need on lihtsalt niii mõnusad. See tekitab nii mõnusa tunde, kui sa käid nt poodides või linna peal, siis igal pool on selline mõnus jõulu muusika ning kõik igasugused võimalikud jõulu meeleolu loovad asjad on väljas. Ja tegelikult need ei ole üldse kaugel, vaid kohekohe ukse ees. Kuigi ma ei tea üldsegi mida ma jõuludeks saada tahan. Peab veel poodides ringi käima jne :)

Väike nunnu Chih-I Tsao :)

Olen nüüd tagasi suurte elamustega. See oli tõesti kõige parem reis. Sinna olekski tahtnud jääda , aga ma siis hakkan siin vaikselt kirjutama teile mis seal toimus, mis tegime jne.

24. - 25.november

Esimesel päeval siis läksime lennujaama ja niii suures reisutuhinas olime ikka. Ootasime seal tolli järjekorras ja siis küsisin Tintsi ja Anu käest, et kuidas mu uus juuksevärv siis on, sest ma värvisin ju pea täiesti tumedaks. Ja siis meie kõrval olid üks mees ja naine, ja siis mees kuulis kui ma küsisin ja siis andis käega märku et päris hea vnii. Igastahes nad olid eestalsed ja elasid Inglismaal ja siis ütlesid et elavad meile kaasa ja hoiavad pöialt. Jõudsime siis umbes kella poole 12 paiku Inglismaale Stansted'i lennujaama, sealt võtsime kohvrid ja läksime bussi peale. Lõpuks jõudsime siis Holiday In hotelli. See oli hästi ilus. Me saime kolmekesi ühes toas olla, mis oli teistest palju eemal. Sinna jõudes olid kõhud mega tühjad, võtsime kohvritest söögid ja hakkasime sööma. Pärast oli hea täis kohuga magama minna. Hommikul siis läksime hommikusöögile, kus ka lõpuks kõht oli megaaa täis. Pärast sööki hakkasime uuesti lennujaama poole liikuma ning sealt lennuki peale. Portugali lennujaamast välja minnes oli seal niii mõnusalt soe. Sealt läksime Farosse. See oli selline mõnus sadama äärelinn. Algul käisime linnas ringi, ning siis läksime mäkki burxxxi sööma. Pärast seda oli kõht jälle niii täis. Ja siis lõpuks tuligi aeg rongi peale minna. Rongi jaamas kui küsisime et kas saab mingisuguse bussiga ka meie hotelli Club Praia de Rocha'sse. Aga seal öeldi, et ei , niisiis võtsime kõik taksod ja läksime nendega kohale. Me olime jälle Tintsi ja Anuga ühes toas. Aga see oli selline tavaline apartment. Nagu korter, sellesmõttes et vannituba, köök ja elutuba, magamistuba ja veel mingisugune tuba.

26. november

Reedel siis oli meil kella viieni vabaaega. Mõtlesime siis, et kutsume takso järgi ja lähme vaatame linna. Juba ühe õhtuga oli meil tuttav/sõber taksojuht Nikolai. Kutsusime ta siis järgi, aga ta ütles, et see suur kaubandus keskus mis seal linnas on, et seal on vanainimeste riided, et ta viib meid vanalinna. Seal vanalinnas ka väga palju selliseid poode polnud, noh ehte poode oli seal küll palju aga selliseid korralikke riiete poode ei olnud väga. Kutsusime siis uuesti Nikolai järgi ja läksime sinna suurde kaubandus keskusesse, seal ei olnud tõesti eriti väga midagi aga hea suur toidupood oli, kust me ostsime palju palju palju süüa. Sõitsime siis taksoga koju, sõime natuke ja siis oligi aeg minna võistluste bussi peale. Hästi kift oli see, see, et kõigil , kes osalesid MM'il tuli hotelli ette igal täistunnil buss vastu ja sellega sai siis rullhalli. Rullhallis tegime maapeal trenni ja vaatasime mõndasid kavu.

27. november

Ärkasime hommikul varem, tegime krunnis pähe ja läksime ametlikku trenni mis algas kell 11.40 . Selle trenniga me üldse rahule ei jäänud ja lootsime et küll võistlustel läheb paremini. Siis läksime hotelli, veidi pikutasime seal ja siis oligi aeg juba meiki ja soenguid tegema hakata, sest õhtul kell 7 hakkas kujund gruppide võistlus, aga meie olime kell 9, sest me võistlesime viimasena. Närv oli ikka väga suur sees, ja püüdsime kõik läbi rääkida ja kartust eemale peletada. Lõpuks jõudis siis meie kord. Algus oli väga ilus aga siis tuli Kadri väike apsakas, õnneks selle eest ei saadud meil eriti punkte maha võtta, sest see oli nii kiire. Ja peale seda tuli ka kõik hästi välja. Aga kolmeses veskis kukkus Kairet ja ta ei saanud terve veski aja käest kinni, see oli päris halb. Ja punktid olid meil väiksed, mille tõttu olime väga kurvad. Punktide järgi olime me 9.ndad aga tõsteti taha poole, mis kõik oli väga ebaaus. Tuju kadus täielikult. Aga siiski me jäime sinna ja vaatasime kavu. Tagasi sõites, oli üks kohtunikest meie taga ja siis me läksime rääkima, et mida me nii valesti tegime. Siis ta ütles, et tema ei näinud seda kava aga ta teadis mida teised ülejäänud kohtunikud rääkinud olid. Et meie kavad on alati väga rasked. Et isegi Itaalia kavad mis alati võidavad ei ole nii rasked. Ja et need kohtunikud kes seal MM'il hindavad, ei tea eriti kujundist midagi, ja nad ei vaata seda, et kui raske kava on või kui palju samme on jne. Ja kohtunikele läheb peale just selline tempokas muusika, kus on 3 korda muusika tempo vahetust ja lihtsad kavad. Eks me siis järgmine kord teame ja nüüd oleme täiesti kindlad et lähme järgmine aasta Portugali EM'ile, kus on meil võimalused. Aga pärast seda kuime rullhallist ära tulime, käisime pesus ja läksime sööma. Pärast helistas Lisann, et tulge hotelli ette. Läksime siis sinna ja läksime 16-kesi linna peale. Meie tänava kõrval oli selline suur klubide ja baaride tänav, käisime järjest umbes 10 klubi läbi, igale poole lasti tasuta sisse. Ja siis ükskord tuli waka waka, siis lendasime sinna sisse ja pärast seda olid klubi täieshoos. Võtsime jooke jne. Väga head joogid olid. Umbes 5 paiku jõudsime hotelli ja magasime välja.

28. november

Laupäev oli avamine. Ja siis peale seda meeste ja naiste inlinedel üksik kavad. Seal võistles üks 14 aastane poiss Taipeist. Ta oli no niiiiiii megamegamega armas lihtsalt. Ta tegi kava ka niiii hästi. Võistles seniorite grupis ja sai maailma meistriks mingi 20 aastaste või vanemategi meeste seas. Ma tegin temaga pilti kaa :)) Edasi ma väga ei mäletagi mis tegime. Mõned päevad pärast võistlusi kogunesime meie tuppa ja vaatasime võistluste videosid, et kas need on ikka meist paremad. Ei olnud täitsa kindlalt, enamustel olid no niiiiii lihtsad kavad et ma ei tea kohe.

29. november

Ei maganudki väga kaua, sest siis tuli meile tellitud buss vastu ja me sõitsime kuskile neeme tippu, siis kõige kõrgemasse tippu jne ja siis ühte suurde kaubandus keskusesse. Kuigi mina kahjuks sealt enda eriti asju ei leidnud, õnneks mõned asjad siiski leidsin. Siis sõitsime tagasi. Mõtlesime, et välja ei viitsi minna. Läksime siis mina, Juss, Eliise, Kertu, Tints ja Mammu alla baari. Võtsime mõned koksid ja mõnus oli olla. Ja siis rääkisime niisama juttu.

30. november

Hommikul mindi tõusu vaatama, aga meie tuba magas sellel ajal, siis tuldi uksele koputama, et no britu, kus meie omlett on. Meil jäi mune ja üldse palju sööki järgi, ja siis mul tuligi mõte, et teeme siis kõik koos meie toas süüa. Ja siis nad rääkisid, et oi britu, me nägime seda sinu lemmikut poissi Taipeist Chih-I Tsao'd. Ma olin, et ooo, oleks võind ka ikka tulla :D:D Ei tegelt olekd ta heameelega kohvrisse pistnud ja kaasa võtnud. Ja siis Jussiga hakkasimegi süüa tegema aga pann läks põlema peaaegu , tossu hakkas niimoodi tulema, viisime ruttu õue. Aga pärast Juss sai tehtud siiski. Siis läksime Continente'sse ja jalanõu poodi. Pärast seda läksime hotelli, pakkisime asju veidi. Ja siis läksime kõik koos sööma kuskile. Et oli selline viimane sööma aeg kõik koos. Tagasi tulles vihma sadas ja välku lõi. Hiljem läksime Liisu, Pauli, Tintsi, Anu, Kaireti ja Mariaga klubisse. Võtsime seal mõned koksid jne. Mõnus oli seal terve õhtu veeta.

1. detsember

Kell 4 tuli meil buss ja pool 4 jõudsime me tagasi. Võtsime asjad ja läksime bussi. Uni oli no mega. Bussis magasime, lennukis need 2 sõitu magasin ja lõpuks jõudsin eestisse, kus on külm, lumi ja sõbraaad !

Kuigi tagasi tahaks niiiniiii väga minna. Tõesti, jääkski sinna selle seltskonnaga. Jätsin küll teile mõned asja kirjutamatta, sest ega kõike ei saa ju ka teada ja mõned asjad läksid meelest. Aga eks need kellel on vaja teada palju rohkem, need enamust juba teavad :)) Igatahes, see oli super reis ja super koht. Läheks sinna tagasi ! Järgmine aasta EM on ka samuti Portugalis aga ma ei tea mis linnas. Ja praegu sain ka ühe meili treenerilt, et meid on kutsutud Viimsi sportlaste vastuvõtule, kus ma viimased 2 aastat käinud olen :)