Sunday, November 22, 2009

Tänane päev on minu jaoks nii imelik olnud. Ärkasin kell 2 , lihtsalt mu uni kestis nii pikalt. Ma sooviks et see uni kestaks edasi. Võibolla selle unenäo pärast ongi mu päev tundunud kuidagi kurb. Unemaailmas sain ma olla koos kellegagi , kellega ma tahaks kõik oma ööd ja päevad veeta. Isegi kui ma korraks teda ei näe või tema häält ei kuule , tuleb mul õudne tema igatsus peale. Ma ei suutnud isegi täna õppida, sest ma mõtlesin pidevalt tema ja oma issi peale.

No comments:

Post a Comment