Igal inimesel on sügavamad tunded kellegi vastu. Ka minul. Iga kord kui ta msni tuleb , käivad mul külmavärinad üle ihu. Iga õhtu muudab paremaks see, kui ma temaga rääkida saan. Iga päeva muudab säravamaks see kui ma teda näen , ning soojus tunne tuleb kui ma tema häält , kasvõi korrakski kuulen. Kuid nüüd hakkavad mu tunded tema vastu vaibuma. Siiski ma ei eita seda , et ta on ja jääb täiuslikumaks ning perfektsemaks poisiks mu elus. Seda ei saa muuta mitte miski. Ta ei oska sellest arvatagi et see olen mina , kes selliseid asju temast räägib. Tal pole aimugi kui hästi ma temast arvan. Ta võiks teada , et ta võib alati minu peale loota, isegi kui mu enda süda on murdumas. Ma näen teda oma unenägudes , vabadel hetkedel mõtlen temast.