Sa oled vastus mu küsimustele, mille olemasolust mul aimugi polnud

Aina rohkem valdab mind rahulolu tunne, kui ma mõtlen sellele, et selle 10nda klassi vältel on järgmine nädal VIIMANE kus ma üldse midagi tegema pean. Niiihea, kuid samas väga kurb. Praegu ma küll mõtlen, et 3 kuud on ikka suhteliselt pikk aeg et kõigest sellest eemal olla, kuid samas seda on vaja, on vaja vaheldust ja puhkust sellest. Juba praegu tegelikult on tunne nagu oleks suvi, ilmad on ju niii faking mõnusalt soojad ning inimesed kõik säravad ümberringi. Nüüd on vaja kolmap. see saksa keele praktika vaid ära teha ja ongi KÕIK. Enne ma muretsesin väga selle pärast, kuid nüüd ei tundugi see enam nii ületamatu. Ja kuna ma olen selle luckimise kunsti juba veidi õppinud mõnelt, siis püüan ma ka selle ära luckida :) Eelmine nädal möödus ka suhteliselt rahulikult. Reedel pidasime siis nõu sünnipäeva. Peale kooli käisime poest läbi ostsime juua ja süüa ning siis visti meid anu juurde ära. Teda ise küll kodus polnud aga sellegi poolest saime me seal kõik korda teha ja veelgi enamat. Kaheksa paiku hakkas inimesi kogunema ja nooo eks see õhtu/öö möödus samamoodi nagu need tavalised peod anu juures aga tõesti üliarmas ja mõnus öö oli :) Hommikul trippisime bussiga koju. Õnneks oli ilm niihea, et sai rõdule päevitama minna ning paari tunnise une teha. See kulus küll väga ära, sest ega öösel loomulikult magada ei saanud. Kella nelja paiku liikusin siis sugulase sünnipäevale ning õhtul maandusin anu juurde taaskord. Uni oli ikka nii rets et ei jõudnud isegi eurovisiooni korralikult vaadata, õnneks tuli venna järgi ja viskas koju, nii, et sain lebos rahulikult lõpuni vaadata :) Aga mõned pildid siis nv'st