Spain

Ja ongi jõudnud kätte see kurb päev, kus kõik on läbi.. Selle kõige all mõtlen ma oma imelist reisi Hispaanias. Seda kõike meenutades tuleb pisar silma.. ma tean, et peale igat võrratut reisi on mõned päevad sees selline imelik tunne aga seekord annab see ikka tõsiselt tunda ja ma teeks kõik, et sinna otse kohe tagasi lennata. Aga 23. aprilli hommikul alustasime, siis sõitu sinna. Hommikul kell 11.55 läks lennuk ja saimegi oma mõnusa pooliku seltskonnaga trippi alustada. Lend kestis 4 tundi ja lennukis oli tõesti väga ebamugav. Tavaliselt nagu ei ole see üldse nii kurjaks ajanud, et mitte üheskis asendis magada ei saa. Aga Hispaaniasse jõudes oli ilm seal väga mõnus. Loomulikult Eesitga võrreldes jube soe. Selline tavaline oligi meil umbe 22 kraadi. Lennujaama oli tellitud buss, millega sõitsime siis oma apartmendi ette.. või vähemasti see pidi olema meie apartment. Sellel ajal oli seal siesta, nii, et me ei saanud kohe registreerima minna, vaid pidime aega niisama parajaks tegema. Kuna meri oli meile väga lähedal, siis istusime seal ja sõime. Meri oli tõesti super. Selline helesinine ja niii kutsuv + rannaliiv oli kuum, mis meenutas suve. Kui kell sai 5, siis läksime registreerima vnoh läksime selle maja ette, mis ei tundunud kohe üldse see õige olevat. Tints, kes meil hispaania keelt oskas küsis veel kindlude mõttes üle, kuid ikka öeldi et see maja peaks õige olema. Helistasime sellele naisele, kes oli kõigi nende asjadega kursis. Olime juba oma 20 min seal istunud, kui ta ütles, et ta on 5 min pärast kohal. Loomulikult nende 5 minutit ei ole meie 5 min, vaid see venis juba 45 minutiks. Aga lõpuks ta siiski tuli. Paberimajandus jne võttis oma tundaega aega aga LÕPUKS me siiski saime oma uude koju. Apartment oli niii mõnus. Aias oli oma bassein ja mullivann jne. Niiöelda korter oli meil kolmetoaline ja köök ja kõik jutud, nii, et väga pöörfi. Panime oma asjad ära ning läksime linna uudistama. Jalutasime oma paar tundi õhtul linnas, käisime poodides ning lõpuks tundsime, et peaaegu tervepäeva ei ole midagi söönud, kõhud olid päris tühjad. Istusime siis kohalikus pizza baaris maha ja võtsime kõik oma pizzad. Väga maitsvad olid ja kõhud said ulme täis. Pärast söögi lõpetamist toodi meile lauda ja üks present, milleks oli pudel veini. Järgmise päeva hommikul ärkasime kella 8 paiku üles või isegi natukene varem, sõime hommikust, tegime ennast korda ning liikusime bussijaama, kuhu oli meil umbes 4 minuti tee. Ostsime edasi-tagasisõidu piletid Barcelonasse. Alguses sõitsime umbes 5 min bussiga rongijaama ning sealt edasi oma 1,5 tundi rongiga Barcasse. See linn oli tol päeval omamoodi. Barca ja Chelsea fänne oli terve linn täis. Hakkasime siis ükshaaval poode läbi kammima, vahepeal käisime pastat söömas, jõime Starbucksis frapputchinosid ning puhkasime jalgu, sest kannad olid NIII läbi omadega kõigil.. Õhtu lõpuks käisime toidupoest ka läbi, kus asjad maksid peaaegu terve varanduse ja kus tegelikult eriti midagi osta ka ei olnud. Ja kuna tol päeval oli roosi ja raamatu päev, mis oli alguse saanud Hispaaniast, siis igale ühele anti üks suur punane jube ilus roos. Oma kompsude ja kotikestega läksime siis rongi peale ja sõitsime tagasi Blanesesse Costa Bravasse oma koju. Õhtul vaatasime kõik koos mängu ning jutustasime poole ööni. Kolmapäeva hommikul ärkasime taaskord kella 8 paiku. Hommiku poole läksime jälle oma linna peale, käisime turul ja ostsime värskeid maasikaid, ploome, banaane, kiivisid jne. Viskasime asjad koju ära ning sõitsime rullhalli juurde söögipoodi ja mäkki.. Hilja õhtul jõudis teine grupp, võtsime nad mõnusalt vastu ja läksimegi tuttu ära. Neljapäeval magasime kaua, sest päeval oli juniorite kujundi ametlik trenn ning selleks ajaks midagi triksis traksis olema. See trenn võttis tõesti NIII läbi, et oeh. Oli küll tunne, et kukun kohe kokku aga suutsin kõik ilusti ära teha. Vahepeal pidin kurja häält ka tegema ja üle saali karjuma, nii, et seda ikka väga kuulda oli aga ega ma tegelikult ju kuri ei ole. Lihtsalt tahtsin, et kõik läheks suurepäraselt. Peale trenni, vaatasime natuke teiste trenne, tegime veel maapeal trenni ning läksime sööma, saime isegi korra netis käia ja poes ja lihtsalt jutustada Anni, Elisabethi ja Eva-Lottaga. Õhtul läksime päris varakult magama, sest järgmine päev olid võistlused, kus pidi kõik hästi minema. Olime võistlus järjekorras kolmandad. Püüdsin kõiges rahu säilitada ja mitte pabistada. Aga kava tegelikult tuli päris hästi välja. Aga kõige tobedam on see, et ka rulluisutamises loeb NIIII palju poliitika. ALATI on itaalia esimene ja sinna pole enam midagi parata.. Me jäime viiendaks. Kuigi Itaalia kohtunik tahtis meid neljandaks panna ning Iisraeli kohtunik kolmandaks. Aga vähemalt me ise jäime enamvähem rahule, sest rivid ja kõik olid väga sirged ning isegi arvati, et me oleme iluuisutajad. Peale võistlusi oli avamine ning õhtul kõndisime koju, sest viimane buss ei sõitnud enam lõpp peatusesse :S Laupäeva hommikul oli väga väga varakult tõusmine, sest 8.30 oli juba ametlik trenn ning 7.40 tuli buss. Kõige hullem asi oli aga see, et eelmisel päeval olid 4 tüdrukut üle öö täiesti lambisesse viirusesse nakatunud ning kõigil oli üle 39 palavik ja ka 3 ema nakatusid sellesse. Keegi ei teadnud mis toimub, kutsuti arst, kes tegi süsti, et vähemalt seniori kava saaks ära teha. Kuigi ametlikku trenni ja võistlustel pidi nii mõnigi ikka palavikuga kava tegema. Peale hommikust trenni läksime sõitsime koju, kus hakkasime meike ja soenguid jne tegema. Sõitsime palju bussiga, sest ei tahtnud oma jalgu väsitada. Enne kava algust olime me väga väga närvis. Sest see oli esimene kord, kui me seniori kujundis ehk üle 19-aastaste kujundis võistleme. Seal oli 3 gruppi itaallasi ning maailma meistreid. Kavaga eriti rahule ei jäänud :( sest enne seda oli niiii suur närv sees ja ma ei tundnud ennast üldse hästi.. Aga seal jäime kuuendaks. Peale võistlusi käisime poes ja natukene jalutasime ringi. Ülicool on see, et välismaal ei saa üldse rahulikult jalutada ilma, et vähemalt 50 autot sulle signaali ei laseks ja ei vaataks sind nagu 8ndat maailma imet. Peale võistlusi oli jälle lõpetamine ning kui me hallist välja läksime, siis lihtsalt padukat sajas. Kõik bussid olid juba läinud ja jalutama me ei saanud hakata, sest see oleks liiga jõhker olnud. Niisiis võitsime taksod ning sõitsime koju. Kuna meil oli viimane õhtu, siis läksime rõdule istuma, võtsime mõned joogid, vesu ja olime mõnusalt. Eriti kaua ei jaksanudki niimoodi olla, sest uni oli nii massive ja suht kohe läksime magama. Hommikul tõusime 5.45 panime ennast valmis ja oligi bussile minek.. Lihtsalt niii kahju oli sealt ära tulla. Nutt oli kurgus, sest see kõik seal oli nii kalliks saanud ning me olime nii ära harjunud juba sellega. Nüüd praegu siin Eestis olles ei händeli ma midagi. Ma tunnen nagu ma oleks vales kohas, sest kõik on kuidagi nii vale.. ja trenni tahaks ka juba minna. Õnneks selle reisimisega ei pea me järgmise aastani ootama, vaid oktoobri alguses on juba sõit Maltale :)))

Ja loomulikult ei saa ma unustada oma võrratuid reisi kaaslasi, tänu kellele see reis niiii meeldejääv oli ja mõnus :) love u B.

EUPHORIA

Tunnen ennast hetkel päris õnnelikuna. Teadsin, et peale tänast päeva on kõik jälle hästi ja kivi südamelt langenud. Üpris raske päev nüüd selja taga.. koolis oli 8 tundi ning siis 2 järeltööd, mis sain väga ilusti tehtud. Siis kimasin otse trenni ja nüüd siin ma olen.. oma kodus ja lebos. Tunne on selline, et see nädal ei kavatse enam lillegi liigutada, sest esiteks trennid väsitavad nii väga ära ja õhtul kui ma koju jõuan, siis mul enam mõte üldse ei tööta.. Kuigi ma juba täna õppisin reedeks asju aga samas mul on hea meel, sest homme siis selle eest jällegi kergem. On lihtsalt motivatsiooni :)
Nii palju mõnusaid asju on tulemas, mis teevad tuju veelgi paremaks. Samamoodi seljataga on ülimõnus nädalavahetus. Reedel siis käisimegi õhtul koos mu Anna-Mariaga Tondi Peokeskuses Oskari sünnipäeval. Sinna saamine oli ka muidugi selline omamoodi. Tellisime kõigepealt takso aga ma suutsin loomulikult vale aadressi öelda, õnneks sellest väga hullu ei olnud. Siis sinna jõudes ei pidanud pileti eest maksma, sest see oli juba ära tehtud. Sünnipäeva laps oli ka ise väga-väga armas ja kõik need inimesed kes seal olid.. ma ei oleks osanud arvata et nad kõik niiiniiii toredad on ja et nendega koos pidu panna on niihea. Üldse ei tahtnud sealt ära tulla aga kuna Anna-Marial oli hommikul võistlus, siis ei saanud kauemaks jääda. Mõlemad jäime ülirahule ! Tondile tuli vastu kallis Mattias, kellega sõitsime natukene aega ringi, oli ka plaan Pajula ära oodata, kellel sünnipäev oli aga noh.. me ei jaksanud teda ära oodata, sest tal läks tõesti KAUA aega. Hommikul siis muljetasime õhtust ja Anna-Maria läkski võistlustele. Ma jäin korterisse lebosse :) Võistlustel läks tal erakordselt hästi ja kui ta tagasi jõudis, siis oligi meil aeg vaikselt sättima hakata. Mõnel läks ikka päris kaua aega :D aga õnneks jõudsime siiski õigeks ajaks :) Ilm oli niiiniii tobe aga kohale me jõudsime. Nii hea oli näha kalleid pärnukaid ja teisi. Tõesti niihead inimesed, et nendega olekski ainult päeast päeva koos. Vaatasime bmx'i võistlused ära, rääkisime natuke juttu, tegime nalja jne ja oligi aeg hakata tagasi liikuma. Tegelikult tahtsin väga veel aftekale jääda aga no kuna ma juba eelmine päev olin pidutsenud, siis emps ei olnud just sillas minu mõttest. Ei tahtnud talle ka halba meelt tekitada ning läksin ära. Mõtteid oli NII palju, mida õhtu jooksul teha. Kutsuti venna sõbra juurde, mis oleks ülimõnus olnud, kutsuti oma seltskonnaga istuma, kutsuti koolivenna juurde ning siis linna jne. Aga ma siiski otsustasin vanaema korterisse minna. Vahepeal oli mõte et äkki ikka lähen aga siis jõudsin juba jälle ümber mõelda. Otsustusvõimetu nagu ma olen eksole.. Öösel pidi veel Risto minu juurde tulema aga ma jäin nii sügavasse unne ja ei kuulnudki kui ta mulle helistas :( niihalb tunne oli. Ei jõudnud välja vabandadagi aga vähemalt neil oli seiklusterikas öö ! Pühapäeva hommikul hakkasin vaikselt sättima ja pool 1 paiku kodu poole liikuma. Ilm oli ikka tõsiselt mõnus ning õhtul läksime Kelvingisse natuke võrkpalli mängima ning siis Õuna juurde :) Igatahes igati mõnus nv oli, ilmselt oli suureks boonuseks ja puhkuseks ka see, et trenne ei olnud ja sai korralikult välja puhata ennast.

EUPHORIA - kohe kindlasti selle NV laul !! kõige parem :)

Tunded on ikka nii segased ja absoluutselt mitte millestki aru ei saa aga ma arvan et selle järgneva nädala jooksul jõuan ma nii mõnesgi asjas selgusele :)

B.

Lõpuks sai see piinarikas koolinädal läbi. Teisipäevast peole ootasin, et see läbi saaks, sest üli pika aja hakkas jälle see stress peale tulema ja ma ei tahtnud teda üldse ligi lasta. Esmaspäeval ma koolis ei käinud, sest mul oli vist mingi allergia või ma täpselt ei oskagi nagu öelda mis asi see oli aga trennis käisin ma ikka. Trenn oli mõnusam kui tavaliselt, sest esiteks treenerit ei olnud ja nii mõnus oli nii trenni teha, et ainult meie ja mitte ühtegi teist ! Terve nädala mõtlesin, et mida ma siis nv'iga peale hakkan, sest trenne mul ei ole.. mis on üks suurimaid imesi üldse mu elus. Üle 3-4 kuu esimene nädalavahetus, kus trenne pole, sest väiksed on võistlustel. Otsustasin, et reede veedan oma Anna Mariaga ja lähme ühele sünnipäevale tondile. Peale kooli tulin kohe vanaema korterisse. Päris mitu nädalavahetust olen selle juba omale broneerinud ja ega tal midagi selle vastu ka ei ole, sest ta on parim ja chilim üldse :) Siin on nii mõnus ja kõige ilusam vaade vanalinnale. Mida paremat veel tahta, kui väike baron de lirondeau kõrval, hea muusika mängib ja sooja teki sees.. Arvatavasti siit koju jõuan ma alles pühapäeval.




Kõigest nädalake veel :)

B.

Elus on vaid üks väärt ülesanne — üritada võimatut.

Enesetunne on päris hea ja tunnen, et olen selle pika nädalavahetuse vältel saanud ennast veidike välja puhata ja mõelda nii mõnegi asja üle. Mul on olnud aega mõelda ja arutleda oma peas asju, milleks mul enne aega ei olnud või mille peale ma ei tahtnudki mõelda. Kuid nüüd on mul hea ja puhas tunne, nagu oleks oma pea puhastanud ära sellest saastast, mille ma sinna ise lasknud olen.
Igatahes mul on igapäev kell 11 trenn olnud ja päris vara olen pidanud ärkama. Kokku 7 tundi aga mul ei ole ühtegi halba sõna nende tundide kohta öelda, sest on näha, et kava on läinud märgtavalt paremaks ning kõik hakkab vaikselt paika loksuma. Tegelikult oli ka aeg, sest võistlusteni on jäänud vaid 2 NÄDALAT !!! Ja ma loodan, et need lähevad kiiresti, sest ma niiii faking palju ootan juba seda. Ootan seda kõige suuremat kartustunnet enne võistlusi, ootan seda tunnen, kui ma teen kava ja suur rahvamass jälgib sind.. nii ootan seda kõike.
Mõne õhtu sain veeta ka oma kallite seltsis. Neljapäeva õhtul läksime õuna juurde, tegime pastat ja nautisime seltskonda. Mingiaeg liikusime veel edasi vahuri juurde, kus tegime natuke jooki ja mõnulesime. Reedel peale trenni käisin sugulaste juures, rääkisime kõigest maailma asjadest ja igakorraga saan aina rohkem tõestust, kui kallid nad mulle on. Õhtul viis venna mu anu juurde, kus veetsime mõnusat õhtut oma nelja kõige parema seltsis. Laupäeval jõudsin ma trennis nii hilja koju, et ma ei jaksanud midagi teha, tundsin kuidas jalad tegelikult olid läbi, nii et otsustasin kodu kasuks. Kokkasin natuke perele ja lasin lebo. Täna pele trenni läksime vanaema juurde randverre, kus iga aasta meil kombeks tähistada isa poolsete sugulaste seltsis pühi. Kauaks sinna ei jäänud, sest mul oli tingimata vajadus koju jõuda ning näha simpel session 12 bmx finaali kordust. Võtsin mõnusa asendi sisse, kõrvale emme toodid oreod ja elu oli superilus ! Eriti veel see hetk, kui brett ütles, et ta tuleb see aasta summer sessionile.. ma olin nii õnnelik.. See on ulme, kui erinevatest asjadest inimesed rõõmu tunnevad. Samas mul on hea meel, et ma tunnen ALATI väga väikeste asjade üle rõõmu ja väärtustan neid väga.

B.

SIMPEL SESSION 12

pisike fotoshoot õuna ja karliga :)



Kõige kallim Risto :)



Tegime väike Park In'i tripi ka öösel :)



MY WORLD



Oma massa ja õunaga pühapäeval ;)

See nädal kooli möödus küll üpriski piinarikkalt. Väsimus oli tohutult tappev igapäev ning töid oli ikka haigelt ja peale. Aaga samas kõik läks õnneks ja olin kõigest sellest stressist ja kurbusest üle :) Reedest päeva oli küll väga raske üle eldada, sest nii vähe oli veel jäänud parima nädalavahetuseni. Koolis tegime õunaga ikka päris palju möllu. Ja õhtul läksime vahuri juurde. See oli ka loomulikult selline omamoodi ja väga mõnusalt naljakas õhtu. Õun sai ennast shampaga üle kallata ja väikselt plante teha :D:D Väga pikalt ei hakanud seal olema, sest järgmine päev pidin täitsa elemendis olema, sest alguses oli kell 11 trenn ning siis esinemine. Koju jõudes õhtu/öö jooksul juhtus nii mõndagi. Tuttavad olid sõitjatega Park In hotellis ja panid nendega korralikult pidu. Ma olin nii kade, sest ma oleksin tõesti väga tahtnud seal olla sellel hetkel. Vahepeal tuli kõne, kus sain rääkida Andre Jesusega, see tõi tõsiselt pisara silma ja ma olin nii õnnelik. Ta täitsa mäletas kes ma olen, sest me olime enne juba rääkinud jne. Soovis ka et ma sinna läheksin aga mul ei olnud seda võimalust :( niisiis ta oli nõus ka sellega, kui ma homme sinna lähen, sest siis saame ikka pidu panna ja rääkida. Hakkasin juba magama minema, kui vaatan, et Risto helistab jälle. Võtsin siis vastu ja äkki hakkas keegi ingliskeeles rääkima. Mõtlesin, et risto on purjus vms aga siis ütles, et ta on Maddod (Brett Banasiewicz). Vot see oli selle aasta tipphetk. Ma ei oleks kunagi osanud oodata, et ma räägin kellegi sellise maailma kuulsa bmx'ga , see tunne oli niiihea ! Loomulikult ma ei suutnud üldse magama jääda ja olin poole ööni üleval. Aga sellegi pooleks läks esinemine täitsa normaalselt. Peale seda läksime kiiresti mu vanaema korterisse, tegime ennast korda ning oligi sessionile minek. Niii kaua olin seda hetke oodanud ning siis oli see LÕPUKS käes ! Istusime seal ikka oma 6-7 tundi ära nägime igasugu toredaid asju :D Tagasi minnes käisime Rocc al Mare'st ka läbi, ostsime natuke munchi ja läksime nõu õuna ja anuga mu korterisse. Õhtu kulges väga rahulikult ja mõnusalt, kui mingiaeg tuli veel vahur sinna ning siis tulime lauksust ideele, et lähme Park In'ni. Ja nii me ka tegime. Võtsime taxo, esimene oli liiga väike ning siis tuli maxitaxo. Tegelikult oli megamõnus seal :) Umbes 5 ajal jõudsime tagasi. Hommikuks olid anu ja nõu läind ja me õunaga lasime lebo. Tegime head süüa, käisime rätikud peas poes ning kõik oli ok. Eelmisest õhtust jäi veel paar vägijooki alles nii, et kõik oli väga tore. Päris lõpuni seal olla ei jõudnudki aga õnneks sain Taaviga mingi 12 ajal koju. Äkitselt tuli sõnum kolmest poodiumikohast. Sellel hetkel mõtlesin ma, et no ei ole võimalik, JÄLLE oli drwe bezanson esimene -.- see kohe üldse ei meeldinud mulle. Aga mis seal ikka, kõige parem oli ta ikka :)



My love Brett Banasiewicz



Andre Jesus :)

B.