Üldse ei ole tunnet, et vaheaeg on.. ma ei tea, kas asi on selles, et hindeid ei panda iga veerandi lõpus välja või selles, et see koolis käimine on nii rutiinne ja enamasti olen ma rahul, et käin seal. Nooremana ootasin ma koguaeg vaheaega, lugesin nädalaid ning päevi selleni. Nüüd saan alles nädalaega varem teada kuskilt, et vaheaeg juba tuleb. Aga see puhkus tasub kindlasti ära. Proovingi päris palju just puhata. 10 tundi on küll trenni nädalas aga see on jällegi omamoodi. See on tegevus, mida ma armastan, seal on seltskond, kellega on mul lõpmatult hea olla ning see kõik viib mõtteid mujale. Isegi kui ma peaksin trenni halva tujuga minema, siis lahkun ma sealt väga-väga positiivsena, sest seal on inimesed, kes on nagu päikesed sinu päevas. Ja enamasti olen trennis mina nende kõigi väike päike, nagu nad mulle alati ütlevad :) Laupäeval peale kahe tunnist trenni läksin ma koju, kus hakkasin oma tibudele kookose-mustika kohupiimakooki küpsetama. Eriti palju aega ei olnudki, panin lebod dressid ja asjad jalga, võtsin veini näppu ning tegin minekut. Seal ka kokkasime natukene ja juba tulid ka teised poiskad. Mul oli niiiiihea meel, et kõigile mu kook maitses. Nõu isegi ütles, et tal käisid külmavärinad üle ihu, kui ta seda maitses, et see on nauding !! Aga igatahes avasime siis veini, rääkisime elust ja ilmast jne. Vahur tõi mõne joogi veel juurde ja no nii ta läks. Õhtu poole vaatasime veel õudukat, mis oli ikka päris päris haige !!! Aga väga-väga mõnus õhtu oli kõige paremate seltsis. Hommikul läksime trenni anuga ning peale seda õuna juurde tagasi, võtsime nõu ka peale ja lasime lebosse. Kõigil oli mõnus unekas peal. Vaatasime filme, tukastasime natukene, kui mingiaeg tulid mu emps ja issi külla. Õnneks sain nendega koju, kuidagi trippida ei oleks küll jaksanud.
















B.