Somebody That I Used To Know

Mõtlen , et täna on ideaalne päev blogimiseks :) Vaheaeg hakkab ka juba lõpparveid siin omadega tegema. Tegelikult päris kahju, et see läbi saab, sest puhata sain ma küll ja sõpradega olla ja trenni palju teha aga siiski, alati mõtled, et võiks nädalake veel olla.. siis oleks kõik super. Aga nädal algas päris rahulikult ja ma võtsin ülivabalt kõikke. Hommikul vnoh mitte päris hommikul, kella kahest neljani oli trenn ja peale seda väga ei jaksanudki midagi teha, vaid niihea oli kodus lebos olla. Kolmapäeval trenni ei olnud ning päeval oli niiii ilus ilm ka, et panin oma õhukese mantli selga ning läksin linna, kus sain oma hanna brita ja heidyga kokku. Läksime istusime siis ST. Patrickus ja tegime suve plaane.. niiii mõnus, nii ootan :)Õhtul pidin ma minema mustamäele mattiase juurde aga kuna neil oli eelnevast päevast mitte eriti hea olla, siis jäi see ära.. kuigi juba õhtu poole oleks mõni tulnud aga siit viimsist nii raske minema saada, nii, et polnud mõtet. Neljapäeval oli jälle selline puhkuse päev, päeval läksime õuna juurde ning õhtul läbi raskuste arturi juurde.. ja nii ta läks.. tegelikult oli väga väga väga tore õhtu ja niiiihea rahvas oli. Umbes poole kolme aeg saime vahuriga koju. Ja loomulikult milleks kohe magama minna, kui sai veel igasuguseid muid toredaid asju teha :D ei kujuta ettegi millal ma magama sain.. aga hommikul oli jälle väga varakult tõus, sest läksime sugulaste, empsi ja tädiga Läti tripile. Sinna sõites sain õnneks magada ja mõne kohvi sisse, nii, et enesetunne paranes oluliselt. Oma tšikkidega sai loomulikult väga palju nalja ja tõsiselt mõnus oli. Natukene shoppasime, käisme Can Bei's söömas.. see on reaalselt kõige parem hiina restoran, kus ma kunagi käinud oled, nii mõitsev nomnomnom :D Aga koju jõudsim umbes kella 12 paiku. Igasuguseid toredaid uudiseid sain ja õhtu venis jälle pikaks.. rääkisin poole kolmeni ühe taanlasega, kellega Kanadas tutvusin. Täna hommikul ei tahtnud küll väga ärgata.. selline koera ilm on õues aga eks ma pidin ennast üle ajama ikka ja trenni minema. See trenn oli ka omamoodi komöödia :D Hea, et pohmelli nakkust sealt ei saanud.. täitsa kujutan ette, mis enesetundega seal oldi. Aga täna veel täpselt ei teagi mis teen..kuna ilm on halb, siis ei ole viitsimist eriti palju teha ka. Tegelikult tuleks õppima hakata aga kas ma viitsin ? khmmm ei.. kindlasti mitte.

http://www.youtube.com/watch?v=8UVNT4wvIGY Täielikult meie Läti tripi laul :)















B.

Üldse ei ole tunnet, et vaheaeg on.. ma ei tea, kas asi on selles, et hindeid ei panda iga veerandi lõpus välja või selles, et see koolis käimine on nii rutiinne ja enamasti olen ma rahul, et käin seal. Nooremana ootasin ma koguaeg vaheaega, lugesin nädalaid ning päevi selleni. Nüüd saan alles nädalaega varem teada kuskilt, et vaheaeg juba tuleb. Aga see puhkus tasub kindlasti ära. Proovingi päris palju just puhata. 10 tundi on küll trenni nädalas aga see on jällegi omamoodi. See on tegevus, mida ma armastan, seal on seltskond, kellega on mul lõpmatult hea olla ning see kõik viib mõtteid mujale. Isegi kui ma peaksin trenni halva tujuga minema, siis lahkun ma sealt väga-väga positiivsena, sest seal on inimesed, kes on nagu päikesed sinu päevas. Ja enamasti olen trennis mina nende kõigi väike päike, nagu nad mulle alati ütlevad :) Laupäeval peale kahe tunnist trenni läksin ma koju, kus hakkasin oma tibudele kookose-mustika kohupiimakooki küpsetama. Eriti palju aega ei olnudki, panin lebod dressid ja asjad jalga, võtsin veini näppu ning tegin minekut. Seal ka kokkasime natukene ja juba tulid ka teised poiskad. Mul oli niiiiihea meel, et kõigile mu kook maitses. Nõu isegi ütles, et tal käisid külmavärinad üle ihu, kui ta seda maitses, et see on nauding !! Aga igatahes avasime siis veini, rääkisime elust ja ilmast jne. Vahur tõi mõne joogi veel juurde ja no nii ta läks. Õhtu poole vaatasime veel õudukat, mis oli ikka päris päris haige !!! Aga väga-väga mõnus õhtu oli kõige paremate seltsis. Hommikul läksime trenni anuga ning peale seda õuna juurde tagasi, võtsime nõu ka peale ja lasime lebosse. Kõigil oli mõnus unekas peal. Vaatasime filme, tukastasime natukene, kui mingiaeg tulid mu emps ja issi külla. Õnneks sain nendega koju, kuidagi trippida ei oleks küll jaksanud.
















B.

Ilusat naistepäeva kallid naised !

Mõned pildid siis pühapäevasest granny juubelist, mis toimus Hõbepeekris.

Aeg läheb nii kiiresti, juba on märts käes. Ulme, minu meelest alles oli sügis ning alles ma läksin uude kooli ja kõik oli nii teistsugune aga noh, kõigest mõni kuu veel ja siis juba suvi. Õnneks vahepeal on ka plaanis igasugustel üritustel osaleda, hispaaniasse EM'ile sõita aprilli lõpus ja kõike muud teha. Nii, et tegelikult väga ei põegi, et suvi täiesti ukse ees ei ole, läheb nii nagu läheb, nkn jõuab ta meieni kiiremini, kui me arvatagi oskame. Aga igatahes sai ka selle koolinädalaga ühele poole. See nädal on möödunud noh.. nii ja naa. Mitte just väga kiidetavalt. Õhtuti saan nii hilja magama, sest igal õhtul on nii palju mõelda. Koolis ma isegi nii väsinud ei ole, lihtsalt selline üleväsimus, mis tekitab liigse rõõmutunde ning energilisuse. Peale kooli tavaliselt olen peaaegu, et laip. Teisipäeval ärkasin päris suure kõrvavaluga aga kooli ma ära jätta ei tahtnud, sest see oli viimane päev, kus ma oma tibu niimoodi nägin ja temaga koos sain olla, sest kolmapäeval ta juba läks opile. Teisipäeval peale kooli käisime õunaga sushis ning peale seda revalis, kuhu jõudis ka nõu. Jutustasime seal siis kõik koos ja olime mõnusalt, kui mul äkki kõht hakkas nii hullult valutama. Pole kunagi kõhus nii hullu valu tundnud.. see oli selline tunne nagu keegi lihtsalt taoks rusikatega. Enesetunne oli nii halb, ma ei suutnud kellegagi rääkidagi ega rahulikult olla, rääkimata trenni minemisest. Õnneks piritalt võttis venna peale ja sain ilusti kiiresti koju teki alla tuttu. Peale kahte tundi und oli mul valu täiesti kadunud ning olemine oli päris hea õnneks. Kolmapäeval juhtus nii mõndagi.. peale kooli läksime heleriiniga TIK'i, kus ma sain Krissuga kokku. Tegelikult see mille pärast ma sinna läksin, jäi üldse nägemata aga mis seal ikka, vähemalt sain temaga arutada palju palju asju ja nii mõnesgi asjas selgusele jõuda. Neljapäev oli jälle selline lebo nagu alati. Peale kooli läksime võtsime nõuga veits süüa ning siis piritale suusatama. Ilm oli tõesti perfektne ja suusatada oli niiiihea. Suusk liikus ilusti edasi ning olemine oli üpris hea. Rajal ka kedagi ees ei olnud, täitsa imelik oli isegi, sest alati on seal nii palju rahvast ja tuttavaid olnud, kuid seekord polnud peaaegu kedagi. Täna siis oli ka päris lebo koolipäev. Tavaliselt meil reedeti poole neljani ikka kool aga täna olid lühendatud tunnid ehk kõik 40 min. Teise tunni ajal tuli ETV kooli, filmis meid natukene ja tegi mõne intervjuu seoses valimistega jne. Peale viiendat tundi läks enamus klassist seoses riigikaitsega ära aga kuna minul ja paaril neljal-viiel mu klassikaaslasel seda valikainet ei ole, siis saime lihtsalt tundides filme vaadata, bingot mängida jne. Poleks viimane tund vene olnud, oleks me juba peale viiendat tundi koju saanud aga no venes olime ka kõigest 10 minutit, nii, et ei kurda. Peale kooli läksime käisime selverist läbi, siis võttis mattias meid peale ning viskas laste haiglasse, kuhu läksime meie kullakallist õunakest vaatama. Kohe alguses palatisse ei saanud, kuna tal oli just siis vanaema seal, niisiis me natukene ootasime aga läbi ukse nägemisest piisas pisarate jaoks.. teda oli niii kahju seal niimoodi vaadata.. meie õun :( Õnneks läks opp ja kõik ilusti, selle üle on muidugi kõige parem meel !!! Kui juba palatisse saime, siis õun ei olnud üldse nii kurb ja abitu. Jumala ergas ja rääkis jne, saime kõik koos seal natukene aega naerda ja olla, kui tulid ta vanemad sinna. Pärast saime nendega koju ka, päris ull oleks nende bussidega trippida olnud, uni juba trügis ka peale... Mingisugusel kombel olen ma täna õhtul kodus.. plaane oli küll mida teha aga ilmselt need ei köitnud mind nii väga, nii, et jäävad ära. Homme õhtul ilmselt ka kuhugile partyle minekut ei ole, sest grämpsi sünnipäev on ning pühapäeval gränny juubel. Tuleb ilmselt kasulik nädalavahetus.

Nii tobe, et kõik niimoodi läks.. ma ei oodanud seda. Ja kõige rohkem häirib see, et sa vastuseid ei anna ja ei anna mõista mis toimub. Aga küll ma selle varsti teada saan, selles olen ma kindel :)

B.