Ma ei saa aru endast hetkel, tavaliselt kui kool hakkab lähenema v mingid head sündmused on selja taga, siis ma alati mõtlen, et no küll neid tuleb veel ja veel aga praegu on mul selline tunne, et ma ei suuda nagu mõelda nii, mingi totaalne block on ees ja see väga häirib mind. Sellessuhtes et ma olen oma vaheajaga tegelikult päris rahul. Ma ei ole pidanud lihtsalt lage passima või mitte midagi tegemata istuma. Ma lihtsalt olen selline inimene, kellel enamus ajast on vaja tegevust, et ma midagi mõtlematut korda ei saadaks. Praegusel hetkel on tegevust täis päevad positiivsed sellepärast, et need viivad kuidagi mu mõtted mujale ja ma ei pea mõtlema mingitele kurbust toovatele asjadele. Ma ei kujuta ette mida ma teeks, kui mul ei oleks sellised sõpru, kes mind maa peale toovad, kes on kurjad mu peale, kui ma midagi väga lolli korda saadan või kes kuulavad mind ära ükskõik kui igav ja pointita see jutt ka ei oleks. Iga inimene õpib oma vigadest ja ma arvan, et sellisest sündmusest on mul nii ühtteist õppida. Mul on kahju sellest, et see toimus lihsalt kohe aasta alguses, oleks olnud siis eelmise aasta lõpus, siis oleks saanud selle eelmisesse aastasse maha jätta ja uue hooga alustada aga nüüd see koguaeg on peas ja ei saa seda nii lihtsalt jätta ka. Aga täna lähen ma oma kallikestega kluppi ! Mõtlesime, et dvj, peab midagi sellist ka korda saatma ja on ka muidu põhjuseid ;)