Ma olen tähele pannud, et ma kirjutan enamasti iga pühapäev ning teen kokkuvõtte eelnevast nädalast. Ilmselt see jääbki nii, sest mul lihtsalt ei ole eriti palju aega muul ajal kirjutada. Aga see nädal võtan aja maha. Eelmine nädal olid igasugused ÕE koosolekud, sest tulemas oli noortekonverents, mida meie kooli ÕE siis korraldas. Siis oli vaja peale kooli veel trennidesse jõuda. Ja meeletult oli kontrolltöid, mis enamvähem õnnestusid ka. Reedet ma ootasin juba esmaspäevast saati, sest meil oli plaan minna õuna juurde koos oma armsa klassiõe lisettega ning teha üks mõnus sushinight. Peale kooli siis läksimegi poodi, ostsime igasugust head-paremat, millest valmistada sushit ning millest küpsetada kooki. Sushisid oli meil tõesti igasugu erinevaid. Alustades krevettidest lõpetades avokaadoga. Tõesti seda materjali oli palju. Ja lõpuks kui kõik-kõik valmis saime, oli neid kokku peaaegu 100. Aga need olid tõesti super maitsvad ja kuna me kõik oleme sushihoolikud, siis muidugi terve õhtu ja öö jooksul läksid kõik alla ka. Minu meelest oli niimõnus chikkideõhtu :) Laupäeva hommikul võttis emps mind peale ning viis linna trenni kell 11-1. Trenn möödus ka väga mõnusalt, see 2 tundi läheb alati ülikiiresti ja meil hetkel niimõnus kujundikava ka. Päeval trennist koju jõudes oli mõte, et terve õhtu lebotan, nagu iga laup. plaanis on, aga ei, seda ma järjekordselt teha ei saanud. Kaisa pidas samal õhtul oma sünnipäeva ning seda ju ka vahele jätta ei saanud. Umbes poole 7 ajal hakkasime linna liikuma, ostsime kaisale kingi ning hüppasime mattiase auto peale. Alguses käisime rocc al mare'st läbi ning sõitsime siis kakumäele. Sünnipäev oli väga tore ja nii palju armsaid inimesi oli seal :) Umbes kella 1 paiku tuli Mattias meile vastu ning viskas koju ära. Hommikul oli nooo nii enamvähem normaalne ärgata. Aga kui hommikusöök söödud oli, siis oli kõik mega timmis. Selline elutempo mulle tegelikult meeldib. Ma ei ole selline inimene, kes istuks ühe koha peal paigal ning ei teeks midagi. Mulle just meeldib igalpool ringi sõita ja koguaeg joosta ühest kohast teise. Ilmselt tulevane elu kulgebki mul just nii, pühendun tööle, reisin ringi, veedan kvaliteetaega sõpradega, olen perega, käin üritustel jne. Samas vahel on vaja ka üksi olla, et jõuda nii mõnesgi asjas selgusele. Aga see algav nädal on palju rahulikuma tempoga. Täna oli meil siis noortekonverents. Ainult esimene tund psühholoogia oli ning siis oli ÕE liikmetel tundidest vabastus. Ladusime toolid ära, käisime selveris ja lihtsalt lebotasime. Alguses ma arvasin, et see konverets on lihtsalt mingi mõttetu bullshit aga tegelikult ei olnud. Seal oli ikka päris palju mõtlema panevaid asju ja minu jaoks päris huvitav. Selle mõnusa päevaga siis loodetavasti algaski mõnus nädal. Ainult 3 päeva veel koolis käia, sest reedeks orgunnisin endale seksuaal loengu ehk ma ei pea tundides olema WIN. Ning teie hoidke samamoodi pea püsti, sest kõik hetkel ju nii hästi :)

Ja ma aina rohkem hakkan mõistma, KUI VÄIKE ON MEIE EESTIMAA !! ULME LIHTSALT

B.

Üks kooli nädal on nüüd läbi lõpuks. Aga ega see kerge ei olnud, igapäev on mingid tööd olnud ja lihtsalt niiii väsitav. Hommikul ärgates ei jaksa midagi teha, kooli sõites autos magan ning esimesed tunnid magan ka peaaegu maha, sest lihtsalt selline unekas on.. ja pole mingit sellist imeravimit ka leidnud, mis ärkvel hoiaks. Samas ma ei ole enam hommikul kohvi ka joonud, see võib ka seda põhjustada. Esmasp. ja teisip. olid veel eriti rasked. Esmaspäeval peale tunde kell 15.30 oli ÕE koosolek, siis läksin otse trenni-koju-õppima-magama. Teisipäeval sain korraks peale tunde vanaema juurde õppima minna ning siis jälle kohe otse trenni ja õhtul hilja koju. Kõige hullem on veel see, et mul õhtul pea kunagi ei tööta ning siis on nii raske sundida ennast õppima, kui mitte midagi selgeks ei jää.. aga eks keegi ei ole öelnud ka, et see kerge peaks olema. Peabki pingutama ja endast andma kõik, sest ise ma valisin sellise tee. Samamoodi oleks võinud kergemat vastupanu teed minna aga sinna ei oleks ma sobinud. Täna olin ka poole viieni koolis aga elasin üle ! Tavaliselt reedeti on ikka nii, et õhtul on tavaks pidutseda ja väljas olla aga täna lihtsalt ei jaksa, juba hommikul ootasin seda, kuidas saaks koju tulla ja lihtsalt puhata. Vanemaid ka kodus ei ole, siis on veel kõige parem, saan hakata mingit mõnusat filmi vaatama ja midagi sooja juua.. tundub imeline mõte !

B.

Nüüd hakkab vaikselt selle vaheajaga ka lõpu poole jõudma. Kahju küll on sellest aga no eks iga hea asi saab enamasti millalgi läbi. Ma arvan, et see vaheaeg tuli mulle paljuski kasuks. Sain uusi tuttavaid, juhtus ka kurbasid ja nõmedaid asju aga enamasti oli kõik hea. Nädal algas igasuguste toimetustega peamiselt linnas. Käisime kossu mängudel, sain oma kallitega kokku ja lihtsalt veetsin kvaliteetaega. Just neljapäeval käisime oma chikkidega klubis. Ennem tegime natuke sooja ning siis liikusime arena ette. Seal oli ikka päris korralikult palju rahvast ja toimusid kaklused jne. Ei kippunud väga sinnna nii. Liikusime siis edasi cathouse'i. Kuigi see oli väga vale otsus, sest seal sees oli umbes 10 inimest ja päris päris mõttetu. Umbes 1-2 paiku liikusime tagasi arenasse, kus enam mingit järjekorda ei olnud. Pidu iseenesest oli päris hea. Vnoh OLD ARRACK tegi selle heaks ma kardan :D Umbes 4-5 paiku tuli Taavi meile vastu ja viskas koju ära :) Eriti kaua ei saanudki magada, sest emps ajas hommikul üles, et poodi minek. Ega eriti vastu panna ei saanud aga samas olemine ei olnud kohe üldse sajaga kiita. Terve päev andis see magamatus ja kõik muud jutud tunda aga ega siis sellepärast ei saanud elu elamata jätta. Õhtul liikusime liisaga linna mõttega, et lähme istume kuskil kohvikus aga eks need mõtted mõne ajapikku enamasti muutuvad. Kui mikk ja artur linna jõudsid, siis läksime väiksele baarituurile. Alguses küll ei olnud mõtetki, et ise midagi joon aga no eks pea paranduseks võis mõne shoti võtta ikka. Ja kusjuures üldse ei kahetse, sest see oli megahea ! Otsustasime viimase bussiga koju tulla ja nii ma umbes poole ühe aeg koju jõudsingi. Kuigi uni oli massive, siis ega magama ka nagu kohe kukkuda ei tahtnud. Hommikul järjekordselt magada ei saanud, sest pidin kella kümneks onupoja sünnipäevale Tibu mängumaale minema (!?!) Ega ise sinna väga ei kippunud aga kuna Krissuga on meil alati niiii palju juttu rääkida ja kõik pommikad jne, siis pidi ennast kohale vedama. Olin nii näost ära ja laip aga mis seal ikka, kõik on omad. Nüüd kodus väike lebo. Tõin isegi õppimis asjad siis arvuti juurde aga kurbusega pean ma ütlema, et ega ma neid eriti lahti teha ei suutnud ja viisin ülesse tagasi.. eks siis peab homme uuesti proovima. Õhtu poole on minek Kiili onu juurde, kus taaskord väike istumine sugulaste ringis. Näen väikseid nunsusid kaaa, keda pole ammu näinud :):):) Aga samas õhtul tahaks ka veel teha, kuna on vaheaja viimane päev, siis võiks midagi meeldejäävat ikka teha :)
Tegelikult mul nii hea meel, et mõndadel ikka jätkuvalt aina paremini läheb. Aga samas mõnele tunnen vägaaa kaasa. Eriti veel oma tibule, kellel varsti mõne kuu pärast operatsioon tulemas.. ja nüüd tal viimased 2 kuud jäänud trennis käia. Nii kurb :( Aga tuleb talle pöialt hoida !! Ja tal pea püsti hoida :)

B.

Ma ei saa aru endast hetkel, tavaliselt kui kool hakkab lähenema v mingid head sündmused on selja taga, siis ma alati mõtlen, et no küll neid tuleb veel ja veel aga praegu on mul selline tunne, et ma ei suuda nagu mõelda nii, mingi totaalne block on ees ja see väga häirib mind. Sellessuhtes et ma olen oma vaheajaga tegelikult päris rahul. Ma ei ole pidanud lihtsalt lage passima või mitte midagi tegemata istuma. Ma lihtsalt olen selline inimene, kellel enamus ajast on vaja tegevust, et ma midagi mõtlematut korda ei saadaks. Praegusel hetkel on tegevust täis päevad positiivsed sellepärast, et need viivad kuidagi mu mõtted mujale ja ma ei pea mõtlema mingitele kurbust toovatele asjadele. Ma ei kujuta ette mida ma teeks, kui mul ei oleks sellised sõpru, kes mind maa peale toovad, kes on kurjad mu peale, kui ma midagi väga lolli korda saadan või kes kuulavad mind ära ükskõik kui igav ja pointita see jutt ka ei oleks. Iga inimene õpib oma vigadest ja ma arvan, et sellisest sündmusest on mul nii ühtteist õppida. Mul on kahju sellest, et see toimus lihsalt kohe aasta alguses, oleks olnud siis eelmise aasta lõpus, siis oleks saanud selle eelmisesse aastasse maha jätta ja uue hooga alustada aga nüüd see koguaeg on peas ja ei saa seda nii lihtsalt jätta ka. Aga täna lähen ma oma kallikestega kluppi ! Mõtlesime, et dvj, peab midagi sellist ka korda saatma ja on ka muidu põhjuseid ;)

A friend is someone, who knows the song in your heart and can sing it back to you, when you have forgotten the words..

Eelmine nädal möödus päris rahulikult, sain palju olla oma kallitega koos ning nautida kvaliteetaega nende seltsis. Nädala algusest peale ootasin ma laupäeva õhtut, sest alati on av üks parimaid sündmusi aastas. Õhtul läksime siis Arturi juurde. Alguses kui me atsi ja mikuga sinna jõudsime, siis arturit veel ei olnud aga varsti tuli ka tema ning siis hakkas ka rahvast kogunema. See õhtu läks kuidagi väga kiirelt. Aeg lendas for real. Mõned minutid enne 00.00 jalutasime mere äärde, et ilutulestikku vaadata, ma loodan, et see oli ilus :D sest vähemalt eelmine aasta oli. Edasi liikusime Liisaga venna sõprade juurde, millegi pärast hakkas mul väga kiire ja ma kõndisin ruttu arturi juurde tagasi. Ja ega kuskilt peolt ka draamad ei puudu, ka neid leidus seal. Hommiku poole liikusime Nõu ja Liisaga uuesti venna sõprade juurde. Olime juba vaikselt täitsa kaineks saamas, kui hakkasime joogi mängu mängima. Ja noh, mis seal ikka, enamus ajast pidin mina jooma aga ma ka võitsin !! Läksime 7.14 bussiga ära, olime suhteliselt kindlad, et kedagi sellisel kellaajal bussi peal ei ole aga vot, võta näpust, mu kallis venna ja gerret ning kevin olid seal. Koju jõudes isegi und ei olnud, kuid pikali läksin ikka. Oma 4 tundi sain magada, kui juba tuldi äratama, et vanaema juurde minek. Meil iga aasta 1. jaanuaril vanaema juures istumine ja söögiorgia. Ma nägin väga juba välja, hea ei olnud olla ja kõik sada mure veel. Süüa väga palju ei suutnud, ainult tahtsin magada ja seda ma ka seal tegin. Koju jõudes sain ühe päris halva uudise aga tänaseks olen ma sellest üle saanud ja üle olnud nii, et kõik on ok. Nagu öeldakse, et When life gives me hundred reasons to cry, I´ll show life, I´ve got thousand reasons to smile !! Ja nii ongi ! Täna millalgi saan ma ka oma kalli Heidyga ja vb ka Hanna Britaga kokku, keda pole väga kaua näinud :)

B.