See nädal oli küll nüüd tegemist täis. Ei leidunud päeva kus ma peale kooli oleksin lihtsalt koju läinud või midagi tühja teinud. Esmaspäeval käisin ilusti trennis. Sealt ära tulles oli küll niihea tunne, hoolimata sellest, et meid seal suhteliselt vähe oli. Teisipäeval oli plaanis alguses peale kooli 21'sse kossu minna vaatama aga kuna meie koolis oli ka mäng TÜG'i, VHK ja EBS'ga, siis otsustasime siiski meie kooli kasuks. Ega me mingeid häid tulemusi ei oodanudki, sest meil enamus jalka vennad ikkagi aga no pole hullu, mõni mäng oli küll ikka väga napp. Õhtul oleks veel tahtnud tegelikult trenni minna aga no milleks võtta hommikul trennikott kaasa, kui saab ka selle koju maha unustada.. nii, et kahjuks jäi ära. Kolmapäeval peale kooli vaatasime jälle meie koolis mängu. Ja ma nägin ühte oma tuttavat üle megaaa pika aja ja iga korraga läheb ta aina ilusamaks for real. Teda vaadates on võimatu mitte sulada. Neljapäeval oli põhiliselt sama trall ainult, et seekord läksime 21'sse. Peale kooli käisime sushist läbi, võtsime mõned makid ja läksimegi 21'sse. Ka neil ei läinud mäng kõige paremini või noh tublisti mängisid ja kõik aga siiski kaotasid. Kuigi samas võit ei olegi alati kõige tähtsam :) Päeva tipphetk oli siiski see, kui üks GAG'i mängja hakkas mu peale kukkuma, siis vaatas taha ja lasi lihtsalt vabalangemist käed laiali, samal ajal ütles: "Tere naised" Kõik saalis olevad inimesed vaatasid samal ajal meie poole. Jalg sai isegi veits haiget aga ei ole hullu. Reedel oli niiihea tunne, et lõpuks on reede ja saab kohekohe lebo lasta. Aga poole pealt hakkas mul pea niii valutama ja mega külm hakkas. Ilmselt oli mul palavik ja läksin siis koolist ära vanaema juurde magama. Kui tunnid teistel läbi said läksime õunaga Rocc Al Maresse, sest väga oli talvejalanõusid vaja. Ma tundsin nagu ma olen kuskil pilvede peal, kuigi endal oli väga halb olla aga juttu tuli nii palju. Pärast oli plaan veel minna õuna juurde, et anu kingitus valmis teha aga no kahjuks sinna ma ei läinud, sest teepeal hakkas mul veel halvem. Koju jõudes oligi mul palavik, kurk oli väga valus ja nohu ka ikka suht massive. Ega rohkem midagi teha ei jaksanudki kui ainult magama minna. Nii lootsin, et homseks oleks see palavik läinud ja ma saan õhtul oli musi sünnipäevale minna ja mu soov läks täide. Hommikul veel pea nats valutas aga põhiline oli, et ma ei olnud enam pilvede peal ja palavikku ei olnud. Õhtul viskas issi mind siis anu juurde. Nõu saabudes andsime kingituse ka üle, mis minu meelest tuli ülihea välja. Õhtul/öösel läks aeg niiiniii kiiresti ja sündmusi ikka jätkus. Peo tipphetk oli siiski see, et ma olin peol koos Artjomi kitarristiga. Vot see oli sellel hetkel ikka vägaaa ulmeline. Aga sünnipäevaga jäin ma vägaaa rahule ja loodetavasti jäi ka anu !!Hommikul umbes kella 9-10 paiku liikusin koju. Esimese asjana kukkusin voodisse magama ja ärkasin alles pool neli. Nüüd peaks õppima hakkama ja uuesti magama minema :)

B.