Ma ei oska isegi öelda, kas mul on koguaeg nii palju tegemist või milles asi on, et ma kõike tehtud ei jõua.. ilmselt siis on koguaeg palju teha. Esmaspäeval oli meil koolis kevadkontsert. Viimane kontsert siis meil meie koolis.. see kord võtsid enamus aktiivselt osa ning ei olnud virisemist, et ei viitsi ja mõttetu jne. Aga kahjuks Steve jäi haigeks ja ma ei saanudki tantsida :( väga väga kahju oli sellest aga samas ka teisi oli niii ilus vaadata. Nii kurb tunne tuli peale ja isegi mõni pisar voolas üle põse. Igakord kui ma mõtlen, kui lähedal lõpp on ning kui vähe meil koos olla on veel jäänud, siis ma muutun nii nukraks. Ma muidugi sooviksin ka, et kool juba läbi oleks ja et saaks juba uude kooli minna aga ma lihtsalt ei taha sellest klassist lahti lasta, ei suuda niimoodi. Ma ei kujuta ette oma esimest septembrit, kus ma istun klassiruumis täiesti uue klassiga ja kõik pole enam endine. Muidugi ma saan aru, et muutused meie elus on tavalised ning peavad juhtuma, kuid siiski see jääb kauaks südamesse kripeldama. Kõige imelikum veel selle kõige juures tundub see, et ma ei saa päevast-päeva olla koos oma parimate sõbrannadega ning ma kardan, et me ei suhtle enam niimoodi edasi nagu ennem. Ma kardan, et meil kõigil tulevad uued sõbrad, kellesse me kiindume ning ei pane enam tähelegi, et mõni, kes ennem oli kõige kallim on kõrvale jäänud ning peaaegu, et unustatud.
Homme on meil eesti keele proovieksam. See ei tekita minus mingit erilist tunnet. Ma ei teagi, kas see on hea või see on halb. Ei oska nagu midagi arvata sellest. Samas on hea, et saab selle kaelast ära ning saab mingisugusegi aimu kätte, milline see päris eksam on. Reedel peab ka minu kullakallis Nõu sünnipäeva :) Kindlasti tuleb see tore ja mönus õhtu koos kallite inimestega. Samamoodi mõne inimese kohal olek tekitab mõnes liigagi erilisi tundeid.. Laupäeval on JÄLLE Kanada ülevaatus meil, vno seda ei saagi nüüd päris ülevaatuseks nimetada, sest asi on juba otsustatud, et meie oleme kindlad minejad. Õhtu poole on järgmise kallikese sünnipäev, nimelt Liisa sweet 17 ja peale seda viimase bussiga arvatavasti Sillu sünnipäevale, kellel on samamoodi sweet 17. Loodetavasti tuleb siis väga tore ning sündmuste rohke nädalavahetus.
Täna on kuidagi nii kass ilm. Ilmselt sellepärast ma olen ka nii uimane, tuju ei ole kõige parem ja samamoodi kurb tunne on.. Samas selliseid päevi on ka vaja, alati ei saagi kõik olla ilus ja päikseline.
Ilmselt praeguseks siis kõik aga ma mõtlesin, et kui mul vahepeal mõtteid ei ole millest kirjutada ja väga erilisi asju ka juhtunud ei ole, siis ma suurima heameelega kirjutaks pigem mingeid tsitaate. Mõningad on lihtsalt sellised, mis jäävad kauaks meelde ning mis panevad oma lausega täppi.
No comments:
Post a Comment