Friday, November 5, 2010


Tuju on täiesti null. Ja see mis selle alla viis, on tegelikult ülemõistuse lamp. Aga nonäed, mind siiski nii puudutab see kõik nendega seonduv. Kuigi ma ei tahaks seda. Ma tahaks, et mul oleks sellest täiesti savi, et mind ei kõigutaks see üldse. Aga keegi ei mõista seda, et just mõni mul nii hinges on. Täpselt ei teagi kas lihtsalt ei mõista või ei taha mõista.. Õhtu alguses oli tuju väga hea. Läksime Sillu juurde, siis meenusid kohe kõik need eelmise talve käigud ja tegemised seal ja see tekitas kohe nii hea tunde. Aga nii tihti on see kahjuks nii, et kui tuju on väga hea, siis mingi asi peab ikka selle alla viima, olgu see nii lamp kui tahes.

No comments:

Post a Comment