Minu suur suur armastus, mida KAHJUKS Eestis siiani veel ei ole :( ( Hollandis sain seda üleeelmine aasta 2009 ) Ja kui see Eestisse tuleb siis kindlasti soovitan ära proovida :)

Ma ei saa sinna midagi parata, et koguaeg jäävad sellised pikemad vahed siia sisse.. aga no ma väga loodan, et te mõistate mind :)
See nädal pidi siis olema kaks sellised saatuslikku päeva. Üks nendest on täna ja teine reedel. Nimelt nendel päevadel saab teada vhk ja nelikkatsete tulemused. VHK'sse ma kahjuks ei saanudki vestlusele, sellesmõttes, et ma juba ammu olin teadlik, et mu katsed ei läinud väga hästi ja juba leppinud sellega aga no mingi lootusekübeke elas veel mu sees ja pettumus oli ikka. Kuid noh, ilmselt ei ole siis just selleks õigeks kooliks vhk. Aga nelikkatsete tulemusi tahaks juba vägaaa teada saada, sest kui sinna ka saama ei peaks siis oleks kõik ikka päris nukker ja nutune. Ma küll ei tee sellest väga suurt draamat, ka siis kui sisse saan ei tee aga no adre on ikka sees. Teised juba leppisid kokku, et kui õnn kukub pihku, siis peab seda tähistama kuidagi moodi aga kui ei kuku, siis on vaja mingite jookidega ennast rahustada. Aga loodame siis kõigi suhtes ikka kõige paremat ja hoide meile pöialt :)

Täna kolme esimesse tundi ei läinudki. Käisin empsiga hoopis Pelgulinna Haiglas perearsti juures. Mul on köha ja nohu olnud juba päris pikalt, olen ennast ilusti ravinud, soojalt riides olnud igakord ja igasugu protseduure teinud aga paremaks ei ole läinud ja siis mõtlesimegi, et pärast on mingisugune kopsupõletik. Pigem karta kui kahetseda ja siis läksime ja käisimegi ära. Õnneks ei olnud midagi hullu, panen samamoodi edasi ja loodetavasti läheb paremaks. Pärast käisime empsigaa veidi poodides ringi, kohe üldse ei olnud jaksu kooli minna. Õnneks seda õpetajat ei olnud ka, kes neid kolme esimest tundi andis ja siis teised ka umbes lihtsalt olid ning tegid viimase ajaloo ära ja saimegi 1 tund varem ära.

Ja hakkab jälle pihta see reisi ootame, mass ärevus ja päevade lugemine.. 34 päeva veel PORTGALINI !!!

Mul on praegu niiii hea tuju ja üldse kõik on minu meelest nii hea ! Enamus katseid on tehtud vähemalt nüüd vaheajaks küll, nüüd ainult Viimsi jäänud 16. aprill ja see ei ole ka ma arvan mitte midagi hullu. Eile läksin kell 10.00 sinna KSG katsetele. Alguses oli inglise keele test, siis oli väike paus, siis tuli eesti keele test ja oli jälle väike paus. Ja siis tulidki need inglise keele vestlused. Alguses õun päris korralikult pabistas ja mina jällegi mõtlesin, et no cmon mis see on, teen ära ja kõik on okei aga no kui öeldi minu nimi, siis ma läksin niiii paanikasse ja peitsin ennast Õuna taha ära, et mind ei ole siin :D Ma olin lihtsalt niii suures paanika hoos, et lihtsalt mingid tobedad sõnad tulid suust välja. Sain ilusti endal margi ka maha tehtud, FACEPALM :D Aga no õnneks ei läinud mul see kõige halvemini, nii, et. Pärast seda tuli eesti keele vestlus, mis oli väga lebooo. Rääkisime veidi, siis nad vaatasid mu tunnistust ja ütlesid, et kui väga see neile meeldis ning nad sooviksid väga nii heade õppimis tulemustega inimest enda kooli ja nii positiivset ning sümpaatset. Ütlesid pärast veel, et loodame, et katsed läksid ka hästi, ning loodetavasti varsti näeme. Nii hea oli sealt klassist välja astuda, kui midagi sellist oli öeldud ja niimoodi kiideti :):) Igatahes mina andsin kõikidel katsetel endast kõik, nii, et loodan täiega kõige paremat !!
Niii rahul olen hetkel kõigega. Just rääkisin vennaga oma sünnast ka ja nüüd nii ootan seda ka, kuigi see alles mõne kuu pärast aga siiski, see aeg läheb väga kiiresti :)

Ma vaatasin, et ma olin viimase postituse teinud 18. märts ja täna on juba 25. märts, nii, et selline suuremat sorti vahe on sisse tulnud. Aga ma saan ennast ka väga ilusti välja vabandada, sest tõesti koguaeg on olnud mingi tegemine, ma ei ole mitte ükski päev lihtsalt niisama istunud. Aga no ma proovin teha siis sellise pisikese ülevaate kõigest. Esiteks laupäeval ma käisin kell 10.00 hommikul VHK katsetel. Alguses küll väga-väga kartsin aga õnneks minuga olid ühes klassis Cathy ja Pupu, nii, et siis oli hea. Kui ma sinna üldse jõudsin, siis võtsin kohe füüsika õpiku välja, et korrata aga tuli välja, et füüsikat üldse ei olegi seal, nii, et päris hea feil oli. Ma tean, et sinna kooli saavad väga vähesed sisse ja tõesti need kellel on väga palju aega pühendada koolile ning oma õppesuunale ja muidugi ka sõnaotseses mõttes geeniused. Kõigile lihtsalt ei ole antud neid ülemõistuse häid võimeid. Aga igatahes kui ma neid katseid lahendama hakkasin, siis alustasin inkast, see ei olnud eriti raske minu jaoks, kuigi nojah, mu inglise keele kallal võibki nurisema jääda. Eesti keel oli ka väga lihtne aga no siis tuli see väga killer matemaatika. Need ülesanded olid tõesti tõsised kirved, midagi ma ikka sain tehtud aga rahule ma ei jäänud absull. Alustades sellest, et mul läks koguaeg mõte mujale, ma hakkasin mõttes laulma ja no ma ei tea, mõtlesin veel sellele ka, et kuidas ma juba sealt ära lähen ja nendel vanalinna tänavatel kõnnin :D Pidin ikka mitu korda ennast korrale kutsuma, et dvj Britu sa pead ja suudad seda ! Peale seda sain Hannaga kohe kokku ja läksime sushisse, kus tegime ülevaate katsetele. Pühapäeval ma käisin ilusti trennis, meil oli Kanada jaoks filmimine ka. Pärast seda käisin ruttu kodust läbi, tegin ennast korda, käisin pesus jne ning siis läksin onu sünnipäevale. Õhtu poole vaatasime Rene, Krissu ja Hekiga eelmise aasta TIK'i matemaatika katsed üle, et mul ikka hästi läheks !! Ja see oli nii armas, et kõik niimoodi hoidsid pöialt ja soovisid edu :):) Esmaspäeva hommikul sain ilusti üle ja kordasin veidi, siis juba tuligi Nõu järgi. Autos küll kõik niimoodi pabistasime ja siis tuli välja, et mul jäi kood koju (Y) Eino ei imesta üldse minu puhul, siis tuli loomulikult veel suurem närv sisse. Helistasin vennale, et ta arvutist selle ütleks mulle ja siis õnneks saingi. Seal ukse taga me Heidyga ikka vägaaa pabistasime aga noh kui tegema hakkasin siis ei olnudki see nii väga hull. Eesti keel jällegi oli lebo, inka oli selline tavakas, sellessuhtes, et ma olin valmis hullema jaoks, siiski TIK oli ju üks nendest koolidest seal. Isegi mata ei olnud minu jaoks nii väga kirves kui VHK's. Pärast katseid kõik rääkisid, et katsed läksid nii metsa, mata oli nii mega raske jne aga mul oli küll enesetunne väga hea, sest ma jäin rahule oma tööga ja enda arvates sain enamus asjadega hakkama, nii, et nüüd jääb üle ainult oodata tulemusi ! :) Pärast sain Mirjami ja Mariaga kokku, läksime Lidosse sööma ja siis oli no selline pingelangus lihtsalt, niii hea oli olla ja kõht sai ka VÄGA täis. Ostsin endale ka selle ühiskonna eksamikogumiku, nii, et saab varsti vaikselt lahendama hakata. Õhtul jõudsin veel korra trennis ära käia ning siis trippisime Maria ja Mirjamiga linnas ringi, polnud neid ka ju umbes sada aastat näinud, nii, et oli millest rääkida. Pärast läksime vanaema juurde, kus tegime endale head ja paremat süüa ning mönulesime ja vaatasime mingit mega kõva filmi aga kahjuks ma ei mäleta mis selle nimi oli :( Eile hommikul sättisin ennast valmis ja siis mingi ühe paiku läksin vanalinna, kus trennikatega oli meil see Kanada jaoks filmimine ja pildistamine. Ma arvasin algul, et raudselt paljud ei leia seda kohta ülessegi, kus me minema pidime aga no sain kohe vastuseks, et kui Britu leidis siis leiavad ju kõik :D Pärast tulin koju ja siis läksin Kätu juurde. Täna hommikul käisin jälle katsetel. Seekord J.Westholmi gümnaasiumis. Need katsed oli VÄGA lihtsad, ainult eesti keele ja matemaatika testid olid ja no ma ei tea, tõesti väga lihtsad olid ;) Nüüd nii hea tunne, et sellised suuremad katsed on läbi ja homme ainult KSG ka veel. Tagant järgi mõeldes ei olnudki asi nii hull, kuid siiski pingutamist väärt :)See vaheaeg saab küll kiiresti läbi aga niiii hea on mõelda, et varsti läheb soojemaks ja kevad tuleb ja siis oehhh viimane veerand ju .. imelik.

Ma olen praegu lihtsalt niiii niiii suures hämmingus. Ma ei suuda seda kõike isegi seletada ja sõnadesse panna, kui kallid te mulle olete kõik. Kui te veel aru ei saanud, siis ma räägin oma kõikse paremaks klassist ! Minu elu ja minu kõik !!! Täna oli meil esimene tund eesti keel, kus lihtsalt sai lebo panna, vahepeal Hardi ja Karli huiamist õpetaja suhtes kuulata ning raamatut lugeda. Ühesõnaga, seal me ei teinud midagi, mis seonduks õppimisega. Tegelikult pidi meil 2 tundi veel olema aga meil oli Känguru hoopis selle asemel, vno neil oli, kes ennast kirja panid, et osalevad seal ning mina olingi üks neist. Esimene tund läks kiiresti aga nagu ikka mulle kohane on, siis mõte läks vahepeal totaalselt kuskile oma maailmasse ja siis kui jõudsin reaalsusesse tagasi, siis mõtlesin, et oukouuu ma ju olen matas..fakk..peaks mõtlema minema vist - täpselt sellised olid mu reaktsioonid. Vähemalt sai selle eest järgmisesse veerandisse viie ning loodame, et tulemused on ikka arvestatavad ning ei tiksu miinusesse. Peale Känguru tuli meil aktus, nagu ikka esineti, jagati tunnistused ning diplomid. Pärast tuli meil siis klassijuhataja tund. Saime ka kõik on tunnistused kätte, kes oli siis rõõmus ja kes mitte. Mina olin nende vahepeal aga kui peaks valima, siis ikka pigem rõõmus, sest hinded olid ju neljad-viied. Õps tuli mõttele, et te eks, nii, et iga üks kirjutab oma paberi peale nime, ning anna edasi ja siis iga üks kirjutab sinna peale tema kohta midagi. Minu meelest oli see nii armas ja hea mõte, sest pärast sai siis lugeda, mida keegi arvab sinust. Mõned hakkasid kohe koolis lugema ja tönnisid mönusalt aga mul oli kindel soov seda kodus teha, siis saab kohe kõrvalt võtta paberi ning meigieemaldaja :D Ja nii ma tegingi, koju jõudes esimese asjana vahetasin riided, avasin arvuti, kust panin endale jaan tättet ja asusingi lugema. Esimeste lausete juures voolasid pisarad juba üle põse. Lihtsalt niiiiii hea oli lugeda, minu sinu kõige kallimad sinust arvavad ja no niiii armas :):):)Koju tulles sain ma ka ühe suure-suure grupikallistuse osaliseks :)Ma võiksingi teist siia kirjutama jäädagi, et kui kallid te mulle olete ja et ma ei taha üldse teist eemal olla aga seda te niikuinii kõik juba teata, nii, et ma ei leia sellel enam erilist mõtet.
Õhtu poole lähen Rassi juurde ja siis tuleb jälle mata õppimine !!! Homme on ju juba esimesed katsed.. kuigi praegu veel ei tekita see minus erilist kartust aga noh homse peale ma ei taha mõeldagi.. peaks vist veidi hakkama füüsikat, matat ja inkat viimast korda üle vaatama või siis ma teen seda õhtul ! Seniks aga olge mönusad :)

JA KÕIK VÕIKS OMA ELU ELADA PISARATETA !

Ma olen tähele pannud, et viimasel ajal on enamus oma bloggeritesse ja wordpressidesse SUVEST kirjutanud. See aasta on kõigile see suveootus kuidagi väga vara kohale jõudnud, tavaliselt jõuab nagu veidi hiljem, vähemalt mulle on tundunud. Arvatavasti on see sellest tingitud, et kõigil on selline pinge peal, see faking lumi juba viskab totaalse kopa ette ning vajatakse puhkust-vähemalt minul on niimoodi. Aga samas ma imestan ka, et aeg on nii kiiresti läinud, nii, et ei ole vähimat kahtlusekübetki, et samamoodi edasi ei lähe.
Hea on mõelda, et ülehomme JUBA tunnistused !! Aga kui nüüd edasi mõelda, siis läheb sama joru ikka edasi ja mõnel päeval on pinget ja kartust veel rohkemgi. Aga need kõik tuleb ära kannatada ja ma niii loodan, et need pingutamised on seda kõike väärt ka. Sellesmõttes, et nii hea on õppida ja mõelda selle peale, kui sa tead, et sul on kõrval tugi olemas ja sõbrad, kes kõik on selle läbielanud ning teavad mis tunne see on ja on suureks suureks toeks sulle ning aitavad ja julgustavad. Ma mõtlen, et kui mul keegi kõrval ei julgustaks ega aitaks, siis ma põeksin ikka täiega selle kõige pärast aga praegu ma võtan asja väga rahulikult ja püüan kõik enda jaoks pigem põnevaks teha. Homme ma ka ilmselt kooli ei lähe, sest tahan katseteks õppida, muidu koolist tulles on alati selline mass väsimus peale ning aega ka nii meeletult ei ole. Esimeses tunnis küll pean ära käima, geo tv ära täitma aga siis tulen kindlalt koju ja hakkan õppima. Praeguseks olen ühe eesti keele ja ühe füüsika õpiku läbi lugenud ning mõlemast õppeainest 1 siis veel + veel need silmaringi küsimused ja läbituhnimised igal pool. Ja hinnetest ka veel nii palju, et kõik neljad-viied tulevad, umbes 5 nelja tuleb vist aga nomh, tuleb sellegagi rahule jääda :)

http://www.youtube.com/watch?v=6m1gtSo8te0 - Täitsa ime minu puhul, et ma ei ole nii ammu neid eesti räpi laule kuulanud, vno mitte nüüd väga kaua aga siiski, kunagi olin ju mina see eesti räpi kunn ! Ja just SEE laul tuletab mulle ainult ÜHTE väga head õhtut meelde ja veel neid mõnusaid õhtuid oma kallikestega :):)

See kevadväsimus ikka sajaga mõjutab mu igapäeva tegevust. Vahepeal on lihtsalt kõik jaks otsas ja selline tunne, et ei liiguta ennast ennem, kui suvi käes on. Kuigi ma arvan, et need mõned kuud lähevad lihtsalt nii kiiresti, et järgmisel hetkel ongi meie armas suvi käes ! Ja noh ega mul ei ole nende päevade jooksul olnud siia mitte midagi erilist kirjutada ka. Ikka ja jälle see sama joru nagu ikka..kool-trenn-õppimine-raamatu lugemine-magamine. Ja justnimelt see raamatu lugemine käib sinna vahele ! Ma oln veidi rohkem kui nädala ajaga lugenud läbi 3 raamatu ja nii huvitav on isegi, et koolis tundide ajal vahepeal loen ka. Ulme lihtsalt, ei oleks seda üldse osanud endast oodata. Kohe varsti võtan neljanda raamatu ka endale, vnoh tegelikult on see mul juba olemas aga ei ole jõudnud veel lugema hakata.
Igatahes nädalavahetuse olen ma peaaegu rahulikult veetnud.. reedel olingi kodus ja puhkasin ning laupäeval ehk eile siis hommikul käisin trenni ja oli järjekordne ja samas ka viimane Kanada ülevaatus!!! ning peale seda tulime Õunaga minu juurde, sättisime valmis ennast, sõime natukene SUSHIT ning läksime siis Heija & Laureeni sünnipäevale Tondi Peokeskusesse. Tegelikult jäin ma väga rahule selle sünnipäevaga :) Kuigi täna hommikul olemine ei olnud küll just sajaga kiita aga siiski praeguseks on kõik peaaegu et super ning lebo on olla. Ma ei suuda ikka veel uskuda, et viimane nädal on ???!!! ja 3. veerand on JUBA läbi ! Läihtsalt täiesti uskumatu minu jaoks. Alles see algas ja juba läbii.. Vaheaeg on küll ainult nädal ning enamjaolt on koguaeg katseid või nendeks õppimine aga siiski, mingil määral saab puhata ikkagi. Üks mees küll suutis öelda, et mul ei oleks üldse mõtet teha nelikkatseid, et nkn sisse ei saa, et ei ole mõtet oma ajurakke nii palju kurnata. Aga ma hui võtan kuulda kedagi sellist.. Paeaegu viimane inimene keda üldse kuulata. Samal hetkel jälle öeldi, et ma niikuinii saan sisse, vähemalt keegi kes innustab ja usub :) Aga noh eks näis, mina annan endast maksimumi !

Ma olen mõne asja pärast küll veidikene segaduses aga küll ma selgusele jõuan :)

Where you are ?

mõned kuud veel :)

Ma just tükkaega tagasi mõtlesin, et niii mõnus on olla, kui ei ole sellist pinget peal ning et õppimine läheb ka ilusti sujuvalt ja mitte eriti tuupimiste rohkelt aga nüüd .. selline stress on peale tulnud, mis on minu jaoks lausa jube. Kohati on selline tunne koolis, et ma lihtsalt kukun pikalt, sest pea käib niimoodi ringi ja seest kõik nii kõle ja selline väga ränk tunne. Täna käisin koolis psühholoogi juures, te raudselt arvate, et mul on vaja umbes oma muredest kooli psühholoogilne rääkida, aga ei, nii see õnneks ei ole. Me tegime karjääriga seonduvaid teste koguklassiga aasta alguses ning nüüd võtab psühholoog igast tunnist kellegi, kellega ta siis arutab neid teste läbi jne. Testide tulemuste põhjal peaks mu matemaatiline mõtlemine oleme VÄGA HEA, et seda on umbes 10% veel aga ruumilised kujundid on mul jällegi alla keskmise :D Nojah, selline see siis oli.. Kuna täna on vastlapäev, siis tähistatakse seda ka meie koolis. Seekord siis mindi peale tunde tellitud bussidega Lubjamäele kelgutama. Ma ei olnud üldse arvestanud sellega, et lähen sinna, sellepärast ei olnud mul midagi erilist seljas ka. Ilmselt hakkas mul seal mega külm. Koolis me vastlakukkleid ei saanud, ainult seal mäel ja sellepärast me mõtlesimegi, et mida kõike me nende faking vastlakuklite pärast ei teeks. Ja see sõit sinna ei tasunud üldse ära tegelikult :N:N Ainuke hea asi selle asja juures oli see, et ma sain ühe suusatunni kirja ning ma rohkem ei pea minema sinna aga kelgumäel oli mul no niiiii megea külm, et ma mõtlesin, et annan kohe otsad. Seal anti ka igast head paremat aga sooja ei andnud miski. Lõpuks olin ma täielikult külmunud seal ja õnneks sain siis Rassiga koju. Siiamaani käivad vaikselt külmavärinad läbi ja loodetavasti ma varsti haige ei ole ..

AGA ILUSAT NAISTEPÄEVA TEILE NING VASTLAKUKLITE ROHKET VASTLAPÄEVA !!!

Vähe sellest, et nädala sees mul kiire oli, siis nädalavahetusel on ka ikka palju-palju tegemist. Aga samas see tempo ja see, et asjad on kindlalt paigas ning ära planeeritud meeldib mulle. Peaks mingisuguse märkmiku ka varsti igaksjuhuks muretsema kuhu oma "kohtumised" kirja panna :D Aga igatahes, see mata õps kes meil reedel käis, see oli mega norm. Alguses mõtlesime küll, et ta raudselt selline nagu Paavo ?? aga õnneks ei olnud. Ta seletas hästi huvitavalt ja ta oli selline chill dude. Pärast seda tõi Rass mu koju, panin asjad ruttu kokku ja ruttasin v1k peale, et anu juurde minna. Võtsin ilusti kõik asjad kaasa, sest plaan oli, et jään ööseks aga ma ei viitsinud lihtsalt.. Viimase bussiga tulin ära ja pärast kodus oli oiii kui mönus olla. Nii hea on oma voodis magada ja pärast seal samas ärgata, keegi ei tule segama.. anu juures vaatasime Paranormal activity 2'te ja see ei olnudki nii hull, paljud ei suuda enam eladagi peale seda aga mdea, mind see väga ei kõigutan, isegi õhtul/öösel üksinda kodus olles ei kartnud midagi :D Ilmselt ma ei võta seda kõike nii reaalsena või ma ei tea, tunnen, et ei ole MÕTET karta lihtsalt :D
Laupäeval hommikul kell 10 läksin kleidiproovi linna, võttis mõõdud, näitasin kleidi ette jne ning peale seda jällegi trenni. Ega kui ma trennist ära tulin siis lipsasin korra kodust läbi ning läksin vanaisa sünnipäevale, kus vanaema oli jälle meisterdanud igast head paremat, nii, et sellest trennist eriti kasu ei olnud. Ja vanaema vanaisa juurest ära tulles oli kõht niiii mega täis aga ega ma siis seda asja nii ei jätnud, ma läksin veel naabrite juurde kaksikute sünnipäevale, kus oli ka niiiiii palju häid asju, et kõigest ei saanud kohe üldse ära öelda. Märtsis on niii palju sünnipäevasid jälle. Heijal on ju ka täna sünnipäev.. nii, et TIBUUU PALJU PALJU PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS ! siiski sweet 16 !!







agaaa ilmselt Maciga tundsime ennast hästi :D

No ma olen totaalselt unarusse kõik selle siin jätnud.. Mul lihtsalt viimasel ajal niii vähe aega ja nii palju tegemist, et need kõik tahavad vaikselt juba üle pea kasvada. Peale kooli, ma ei ole isegi koju jõudnud, sest lihtsalt igakord olen ma kas, suusatama läinud, või trenni jne. Kolmapäeval käisin üldse alguses suusatamas ja peale seda läksin veel rullitama ka. Ja te ei taha ausõna teada ka, kui läbi mu jalad peale suusatamist olid .. ja veel rullitmas olid mu jalad totaalsed makaronid või veel hullemadki. Trenni alguses ma juba kukkusin toredasi oma põlve peale, mis VIST natukene valu andis aga pärast läks õnneks paremaks ja sain trenni edasi teha. Järjekordselt jõudsin umbes mingi 7 koju ja ma ütlesin vanematele kohe ära, et ma ei suuda täna kodus mitte midagi teha, kui lihtsalt pikali olla.. õnneks nad mõistsid ka mind, sest koju jõudes olin ma terve päeva päeva peale veidi kartuliputru söönud, mis mõjutas ka ikka korralikult mu füüsilist liikumist ja enesetunnet. Ja eile siis pidime peale viiendat tundi minema klassiga ajaloo muuseumisse mingisugust NSVL'i valitsejatest loengut kuulama. Aga õnneks eelneval päeval olime me õpsiga ära rääkinud, et samal ajal on VHK avatud uste päev, kuhu me väga tahtsime minna, nii, et meid vabastati loengust. Linna jõudes käisime Rahva Raamatust läbi, vaatasime neid eksamikogumikke ja mind üllatas väga see, et ka ühiskonna eksami see kollane kogumik on olemas. Just täpselt see, mis mul vaja on ! Peale seda läksime mäkki, kus võtsime meie lemmiku kanaburxi ja mc flurry.. must have ! VHK's paigutati meid kõiki ühte sellisesse keskmiselt suurusesse ruumi, kus räägiti kõikidest nendest õppesuunadest, katsetest ja kõigest vajalikust. Ennem olin ma nii poolt, et tahan sinna kooli igahinna eest sisse püüda saada ning teartikallakuga klassi minna aga enam ma selles nii kindel ei olegi.. justnimelt sellepärast, et see võtaks kogu mu vaba aja, näitlemise ja kõige sellega peaksin ma peale tunde ja oma vabast ajast väga palju tegelema, peaksin oma trennid ära jätma, et mitte oma gruppi alt vedada jne, see kõik läheks väga raskeks. Siis mõtlesin ma, et äkki ma peaksin hoopis reaalsuuna peale mõtlema, sest seal saaksin ma meditsiini õppida veidikene, aga eks katsed ja kõik näitavad, mis sellessuhtes saama hakkab. Registreerisin ennast ka nelikkatsele ära, mis toimuvad siis 21. märts kell 10 TIK'is. Eile kui ma seal VHK'st ära tulin, siis sõitsin vanaema juubelile, kus nägin oma kallusid ning just rääkisime ka nendega, et kui oleme nelikkatsed ära teinud, siis veedame terve päeva koos, jutustame, kohvitame ja teeme sellise mõnusa päeva :) nendega no niii hea. Eile sai seal palju-palju süüa aga ma ütlen, et see kõik oli seda väärt :D Aga täna hommikul ärkasin ma niii halva enesetundega, ma kohe tundsin, et midagi on nii halvasti, kui ei tajunud ära mis. Tegin siis oma hommikused toimetused ära ning võtsin kätte ajalehe ja rüüpasin selle kõrvalt kohvi. Juhtusin juhuslikult lugema horoskoopi ning seal kirjutas ka, et kaksikutel ei olegi täna selline õnne päev, et palju võib rappa joosta. Ja ilmselt see viis sajaga täppi ! Koolis saadi kohe aru, et mu enesetunne ja tuju ei ole sajaga kiita ning, et ma olen päris närviline. Vahepeal läks see isegi üle aga siis pressis tagasi. Alustades veel sellest, et inka töö, mis ma arvasin, et läks mega hästi, läks niiii halvasti. Peale seda läksin mata järeltöösse, mis läks veel halvemini + kus mul hakkas veel halb ja ma ei tea mida kõike veel.. mul ei ole nii ammu sellist päeva olnud, kus kõik jookseb lihtsalt rappa ja mul on niii halb tunne.. Ja täna sellest matemaatika järeltööst ei piisanud, ega tunnist, vaid poole seitsme aeg lähen ma Rassi juurde, kus hakkame koos mata õpsiga matat õppima ! Loodetavasti hakkavad siis ka matas viied kukkuma, see oleks väga viis. Ja päeva lõpuks tuleb kõige parem osa.. lähen tibidega Anu juurde ja võtan aja maha, unustan üheks õhtuks kooli vno vähemalt püüan ja tunnen ennast hästi !