Ma tulin lihtsalt selleks, et olla su sõber.. su parim sõber.

Ma mõtlesin, et kui sul seal haiglas natukene igav on ja kurbus peale tuleb, siis vaata neid pilte ja sa tunned, et ma olen alati sinuga :) kallis

























Üksinduses, haige olles, segaduses — ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.

Tihtipeale võtab mõtlema see, et miks kõik hea ei võiks alatiseks jääda, miks see alatihti purunema või katki minema peab. Vahel mõtlen, et äkki see teeb elu huvitavamaks ja üksluisus kaob, kuid see ei ole nii.. Õnn ei ole kunagi üksluine ja ei muutu igavaks minu meelest, pigem see valeduva eduga õnnelik olemine muudab selle lihtsalt üksluiseks.

B.

Ammu ei ole juba niimõnusat ja head nädalat olnud. Väga mõnusaks teeb selle loomulikult ka see, et ainult 2 täispikka koolipäeva on olnud. Suutsime teisipäeva ja kolmapäeva koolis ilusti ära olla, polnudki tegelikult midagi nii hullu, sest koos sellise seltskonnaga pole see mitte mingi probleem :) Kolmapäeval peale kooli käisin spordiarsti juures oma põlvedega, sest need läksid natuke paiste jne. Aga tänu nendele tablettidele mis ma võtan ja geelile mis määrin on need isegi paremaks läinud ja selle üle on mul väga hea meel, sest eks ma natukene ikka muretsesin, et kui hullemaks on läinud, siis opile minek vms aga ei, õnneks oli kõik ok. Neljapäeval olid kõik nii ilusti pidulikult koolis riides ja hea oli kohe vaadata. Toimusid ainilt 4 esimest tundi aga kuna meie klassist kõik peale 5-6 inimese käivad kooris, siis neil olid proovid tundide ajal. Esimeses tunnis oli meid vaid 4 aga kusjuures niimoodi oli mega mõnus õppida. Järgmistesse tundidesse kogunes natukene rohkem. Kella 12 paiku algas mingisugune loeng riigikaitsest vms. Aga ma tegelikult veidi kahetsen, et sinna läksin, sest see oli tõesti väga mõttetu ja ajaraiskamine. Peale seda toimus siis aktus aga eks see oli nagu iga tavaline ksg aktus. Lauldi Eesti hümni, kooli hümni ning koor esitas ise mõned laulud, direktor pidas kõnet ja jagati päris korralikult tänukirju. Isegi mina sain ühe, kus ming tänati ülelinnalise nuputa võistluse abi pakkumise eest. Peale kooli läksime käisime poest läbi, ostsime mõned vajalikud asjad ja läksime koju. Kella seitsme paiku käisime onu sünnipäeval Meriväljal, nägin kõiki sugulasi ja oma Krissut jne :) Peale seda läksin Liisa juurde. Juba ammu planeerisime oma vana mõnusa seltskonnaga mingit istumist ja LÕPUKS oli see kätte jõudnud. Nii super hea tunne oli olla oma inimestega, kus sa sain olla mina ise, ei pea millegi pärast muretsema ega midagi, kõik on lihtsalt nagu õed-vennad. Nii mõnus lihtsalt. Hommikul üles ärgates oli päris palju üllatusi, alustades magamiskohast lõpetades ilusa näomaalinguga. Umbes 11 paiku liikusime Miku ja Arturiga ära sealt siis. Koju jõudes oli jaks päris otsas. Ainult asend, kuda mul hea oli, oli pikali olemine. Aga see kõik tasus ära ! Nüüd tegime mõnusad toidud valmis, ootame külalisi ning vaatame seda, mida ilmselt iga eestlane praegu teeb. Väike venna riietus ka Toomas-Hendrik Ilveseks, pani ülikonna selga, kikilipsu ette ning kingad jalga.

ILUSAT VABARIIGI AASTAPÄEVA TEILE !!!

B.

Start every day with a smile and get it over with

Mul on tunne, et nüüd on see hetk, kus kõik hakkab paremaks minema, kus ma ei pea otseselt muretsema tähtsusetute asjade pärast ning lihtsalt olla see, kes ma olen ehk õnnelik inimene. Praegu ma võtan trennis ka rahulikult, ei rapsi igalpool ringi ja ei muuda asju enda jaoks ülejõu käivateks. Kuigi mul on praegu väike haigusepisik kallale tulnud. Reede õhtul tundsin, kuidas väike nohu tahtis mu sisse pugeda aga ma ei tahtnud kohe üldse teda lasta. Aga laupäeva hommikul ärgates oli ta minust võimust saanud ning mu olemine oli päris päris halb. Trenni pidin ära jätma ning nautima seda lõppematut peavalu, silmade jooksmist vett ning pea kummisust. Minu jaoks on nohu üleüldse üks kõige vastikumaid haigusi, sest seda ei saa otseselt kohe ravida, see lakkab tasapisi.. mis ei ole üldse kohe hea. Aga laupäeva õhtul läksime zanda juurde. Olime praktiliselt terve päeva ja õhtu seal, vaatasime eesti laulu ja jutustasime jne. Mõnus vaheldus. Aga pühapäev oli kuidagi teistsugune, kui tavaliselt. Enamasti ma ärkan üles tundega, et ahhh nüüd peab jälle terve päeva õppimisele pühendama aga seekord see õnneks nii ei olnud. Kõige pealt sundisin ennast trenni minema, mis ei olnud kohe üldse hea mõte, sest olemine oli ikkagi nõrk ja pea valutas. Mõned korrad kava tehes juba tundsin, et ei, ma ei suuda lihtsalt enam. Pulss oli niiiniiii kiire, hingata oli raske ning silme eest võttis virvendama. Seisin saali keskel pea laiali otsas ja absoluutselt mitte midagi ei händelind.. pool trenni siis pidin istuma, tundsin nagu oleks palavik. Õnneks tuli venna trenni järgi ja ei pidanud hakkama koju trippima. Lebotasime siis natuke aega kodus, kui juba oligi aeg hakata linna poole minema. Kuna meil täna oli suusapäev Nõmmel, siis mõtlesime, et hoiame hommikul aega kokku ning lähme mu vanaema korterisse Mustamäele. Aga terve õhtu luckisime me taaskord ära. Saime vahuriga kokku, kes viskas meid viimsi, käisime co'st läbi, ostsime munchi ning siis vahur ütles, et ma sebisin auto teile.. saate erkiga linna. Ega ei kurtnud, sest seda mugavam meil oli. Linnast võttis mattias meid peale, kellega avastasime natuke linna, tegime mõned tiirud ning siis viskas meid ära. Kallikesega oli niihea õhtul. Tegime mõned koksid, vaatasime mõnusat filmi, sõime häid asju, tups, messid jne. Elu oli niiii ilus, kui üldse olla veel sai. Hommikul tuli võttis mattias meid peale ning sõitsime siis nõmmele. Oli küll suusapäev aga enda haiguse tõttu ning õuna opi tõttu me sõitma ei läinud. Algselt aitasime teisi ning siis tegime väikse matka nõmmel. Edasi saime mattiasega linna ning tegime kiiresti koju mineku. Ilm on täna nii mõnus ja hea kevade tunne on. Päike kütab läbi akna ja teeb tuju heaks :) Nüüd veel 2 päeva koolis vaja vastu pidada, mis ei tundugi kõige hullemad :):)Ning neljapäeval meil koolis vabariigi aastapäeva aktus ja mõni üksik lebo tund ning siis võibki pikka nädalavahetust nautima hakata kõige kallimate ja paremate seltsis :)

B.

Päris mitu nädalat on juba mööda läinud ja ma ei ole siiamaani siia jõudnud.. Teisipäeval oli sõbrapäev. Nii paljude jaoks on see, kui iga tavaline päev, sest Eestis ei ole sellel erilist tähendust aga minu jaoks on sellel siiski oma tähendus. Peale kooli läksime kallitega Vapianosse, võtsime mõned pastad ja pitsad ja lihtsalt lobisesime. Kui me mõnes tunnid olime juba istunud seal ja kell hakkas ka palju saama, siis hakkasime Solarise poole liikuma, ostsime munchi ja mõned joogid. Hea kokkusattumus oli, et emps samal ajal tuli just töölt ja sai meid peale visata ning õuna juurde visata. Seal tegime väikesed dringid, sest kuidagimoodi oli ju vaja sõbrapäeva tähistada ka. Täitsa mõnus oli, hea munch oli ka ning mis kõige parem.. minuga olid kõige armsamad ja paremad sõbrannad :)Nii siis õhtu mööduski, rääkisime jne, lõpuks sain magama alles poole kolme paiku. Aga hommikul saime ülesse päris ilusti. Sättisime valmis ja oligi kooli minek. Mul ei olnud üldse hea olla.. ma ei kujuta ette milline ma välja nägin.. veepudel käes ja elu oli ilus. Ja täna oli meil ka väga lebo koolipäev. Esimest tundi ei olnud, kõik tunnid olid 35 min ja 2 viimast tundi olime me õunaga mingil üritusel abiks, nii, et ei kurda selle üle, et saime juba pool 2 lahti. Ostsime süüa, käisime ka JA's aga me ei olnud aega kinni pannud sinna, nii, et ei saanudki firmat ära registreerida :S Pärast ootasime üle tunniaja teisi :S:S Pärast läksime suusatama, kuhu üldse ei olnud vimma minna.. Alati nagu on energiat sinna minna ja nii aga seekord kohe üldse ei olnud, tegime kõige väiksema ringi mis üldse sai aga pole väga hullu :)
Kõik nädalad ja päevad lähevad niinii ruttu, homme juba jälle reede.. väga imelik. Aga see on hea, sest siis jõuab kevad kiiremini kohale. Isegi täna oli õues päris ilus ilm ja kevade tunne puges põue.

B.