Eilsest siis nii palju, et päeval võtsin lebolt ning õhtu poole käisin poest läbi. Ostsin vajalikku süüa ning juua ja alustasingi oma teekonda Õunakese juurde. Alguses tundus küll, et nii hea ja nii mõnus on aga pärast pöördus kõik pea peale. See pidi olema suvelõpu istumine aga lihtsalt need istumised meie seltskonnaga ei ole enam need, millised ennem. Ma ei eita seda, et see oli väga hea õhtu aga samas see draama.. see muutis kõik. Mina ei ole kohe kindlasti õige inimene seda rääkima ja ei saa panna ennast teie olukorda aga siiski, ma juba olen selline, kes võtab teiste probleemid enda peale. Siiani mõtlen, mida ma teeks sellises olukorras. Lihtsalt niiii fucked up. Aga mingiaeg trippisime mammu ning teistega autoga ringi ja olime metsas ?!?!? öäää ulme kui seganeee kõik on.. Hommikul ärgates mõtlesin, et olen ennast ilusti välja maganud ning kõik oli väga hea. Kõndisime läbi metsa rohka bussikasse ning sealt bussiga koju. Vot siis hakkan tunda andma see, et ma ikkagi ei olnud ennast nii välja maganud ja oli mõte, et jääks magama ning magaks hommikuni aga seda ma õnneks ei teinud.
Täna on see muinastulede öö vabaõhu muuseumis. Eelmine aasta käisime seal, siis kui Charlice esines seal ja see oli ikka väga mõnus õhtu. Aga seekord ei ole kahjuks kedagi nii head seal esinemas, nii, et jäi ära. Samas ma mõtlen, et õhtu poole võib mere äärde veel minna ning vaadata seda kuidas muinastuld süüdatakse mitmes erinevas kohas.

B.

Mõned päevad olen siis lihtsalt kodus lebotades veetnud ja tegelikult päris mõnus on olnud. Saab suvest viimast võtta üksinda ja mõelda omi mõtteid, keegi lihtsalt ei sega :) Aga eile ma tõestu tundsin, et pean midagi tegema ja hull kino isu tuli. Ma ei ole vähemalt pool aastat või rohkemgi kinos käinud, nii, et lõpuks pidin sinna saama ja saingi !! Läksin oma sugulaste Mirjami ja Mariaga "Rumal pöörane armastus" vaatama ja see oli päris hea. Vähemalt meie jäime ülirahule, see on põhiline :) Ainult, et seal kinosaalis oli mega külm, ma reaalselt külmusin ära seal. Ja sealt õhtul ära tulles oli ka juba õues väga külmaks läinud, nii, et see oli täielik surmmm :S Minu puhul ju ei imesta ka.. ma hull külmavares. Linnast ära tulles nägin veel oma kallikest Heidyt ning Marjut :) Vähemalt oli lõbus bussi oodata :) Aga täna ma mõtlesin, et ärkan 7 hommikul ülesse ja teen oma päeva hästi pikkaks. Aga ma lootsin liiga palju.. ikka ärkasin kell 11, sest varem ma ei suutnud. Tahaks teada, kas kooliajal saan siis ilusti umbes 6'st ärkamisega hakkama.. loodetavasti :) Mängisin ka päris head koduperenaist, nt koristasin ilusti, tegin ise leiba jne :):) Pärast õhtu poole sain Artui ja Mikuga kokku. Jutustasime ja jutustasime, kui mõtlesime, et sõidaks Viimsisse. See oli väga lamp mõte ja õues oli juba pimedaks läinud, kuid seda me ka tegime ja üldse tegelikult ei kahetse, sest väga mõnus oli niimoodi umbes 20 km maha sõita. Pole ammu veits pikemat ratta tiiru teinud. Aga jahh, homme siis tuleb selline mõnus suvelõpu istumine. Grill, jook.. loodetavasti päris mõnus :):)
Aaa ja muide ma sain teada, et mul on 1.septembri aktus Kadrioru lossis kell 15.00 nii, et päris mõnus saab olema. Esitkes saab kaua magada ja teiseks see on sellises nii ilusas ja mõnusas kohas. Tuleb pidulikult riidesse panna ja pärast saab lossi ümbruses pilte teha jeeee :D

B.

You will always love your first love. They will always be in your heart, always. Now that's a promise of always & forever. No matter how badly they hurt you, no matter how much pain & tears they put you through. You will always love them & if you don't, that shows you they weren't your first love.

See on nii imelik, kui väikestest asjadest ma rõõmu tunnen või mis tekitavad minus nii hea tunde. Iga pisike sündmus või ütlus võib muuta terve päeva nii heaks. Eile saime ühe inimeega kõik sotid sirgeks räägitud ning mõlemal oli pärast nii hea tunne ja kohe hea olla. Ei oleks osanud, et just temaga sellistest asjadest räägin. Mulle tundub, et ta on tõesti muutunud ja ainult paremuse poole :)
Aga igatahes Vabaduse laulul sai ka ikkagi üleeile käidud ja kohe üldse ei kahetse. Läksin sinna Arturi, Miku, Chrisi, Õuna, Nõu ja Anuga nagu ikka ning vahepeal olin Annika, Aivari, Oscari, Mia ja Kreteliga. Ma küll mõtlen, et oleks võinud rohkem isamaalisi laule tulla, kuid seekord oli jällegi selline erinev. Ikkagi väga hea ja mõnus õhtu oli :) Eile ma pool päeva aitasin empsi ja koristasin natukene ning siis läksin õue. Jalutasin muulile. Ise küll ujuma ei läinud, sest minu jaoks oli päris külm nagu ikka. Aga mingi 7 aeg läksin linna ning sain Annika, Mia ja Kreteliga kokku. Ma mõtlen, et see nädal peab ikka viimast võtma kõigest ja no pool järgmist nädalat ka. Igapäev võiks ikka midagi teha ning kuskil olla.

Päris tihti on nii, et kui on vihmane päev, siis mulle meeldib üksi kodus olla ja lihtsalt kuulata eesti laule. Praegusel hetkel on samamoodi. Kuulan selliseid eesti laule, mida ma eelmine aasta kuulasin ehk siis põhiliselt mõnusad eesti räpi lood. Oeh jah..

"How many times have you tried to talk to someone about something that matters to you, tried to get them to see it the way you do? And how many of those times have ended with you feeling bitter, resenting them for making you feel like your pain doesn’t have any substance after all? Like when you’ve split up with someone, and you try to communicate the way you feel, because you need to say the words, need to feel that somebody understands just how pissed off and frightened you feel. The problem is, they never do. “Plenty more fish in the sea,” they’ll say, or “You’re better off without them,” or “Do you want some of these potato chips?” They never really understand, because they haven’t been there, every day, every hour. They don’t know the way things have been, the way that it’s made you, the way it has structured your world. They’ll never realise that someone who makes you feel bad may be the person you need most in the world. They don’t understand the history, the background, don’t know the pillars of memory that hold you up. Ultimately, they don’t know you well enough, and they never can. Everyone’s alone in their world, because everybody’s life is different. You can send people letters, and show them photos, but they can never come to visit where you live. Unless you love them. And then they can burn it down."
— Michael Marshall Smith (Only Forward)

True story

Mulle alles nüüd jõudis reaalselt kohale, et täna on 20. august ja kõigest 11 päeva veel.. ebareaalne minu meelest. Aga ega mul ei ole sellist tunnet ka, et ma ei tahaks, et suvi kunagi ära lõppeks. Ma juba tegelikult ootan septembrit ja praegu on üldse kõik kuidagi nii mõnus ja olemine hea :) Tunded on ka kuidagi nii segi paisatud, endas selgusele jõuda on päris keeruline, kuid küll ma üks hetk kindlasti jõuan. Eilne päev oli minu meelest taaskord nii mõnus, millega võis enam kui rahule jääda. Õhtu poole sain oma kretsiga kokku, ostsime süüa ning läksime Rohuneeme ta suvemajja. See vaade, mis sealt avaneb on enam kui fantastiline, mulle nii meeldib. Kell hakkas vaikselt 9 saama, siis me mõtlesime, et peaks ikka ruttu veel rohka poest läbi käima ja seda me ka tegime, sõitsime rattaga sinna ning ostsime asjad. Enamvähem samal ajal jõudsime bussikasse, kui Annika ja Mia sinna jõudsid. Terve õhtu kuulasime mõnusat muusikat ning rääkisime ja rääkisime. Mõnus naistekas oli. Kui täna ilm juhuslikult halvemaks ei lähe, siis on Vabaduse laulule minek :) Mulle meeldivad sellised isamaalised sündmused, need tekitavad alati nii sooja tunde. Meil on mille üle uhkust tunda :)

Imelik kohe, et ma olen see nädal iga päeva linnas veetnud. See on mõnus vaheldus Viimsist ja maaelust :D Iga päevaga olen ma väga rahule jäänud ka. Esiteks esmasp. läksin ma väga vara hommikul linna vanaema korterisse. Ma olin saanud healjuhul umbes 5 tundi maganud. Sinna jõudes olid mu üllatuseks mu sugulased ka ennast sinna sisse seadnud. Natukene magasin ning siis läksin Mariaga linna peale. Oli vaja midagi õhtuks selga vaadata. Esiteks oli vanaema juubel ning üüber. Need vanaema sünnipäevad või muud sellised mööduvad alati samamoodi. Alati saab palju ülihead süüa ning aeg möödub sugulastega jutustades ning muljeid vahetades. Issi viskas minu ja venna natukene varem ära, sest minul oli vaja bussile jõuda ning Renx tahtis lihtsalt konkordiasse minna teistega. Sõitsime Heidyga koos linna, kus saime Hanna Brtiaga kokku ning hakkasimegi vaikselt üüberi poole liikuma. Oma aega arvestasime me ikka päris valesti, sest me jõudsime väga vara kohale. Olime isegi esimesed kes sisse läksid, GL ! Selle peoga seal väga rahule jääda ei saanud.. esiteks muusika andis soovida, tuttavaid oli päris vähe ja kuidagi lamp tundus.. aga no mõnus oli ikka. 2-3 paiku jalutasime sugulastega korterisse, kus tegime veidi möllu edasi. Ja ausalt öeldes mul pole õrna aimu ka, mis kell me lõpuks magama saime.. Kõige parem tunne oli hommikul ärgata nii välja puhanuna või siis mitte päris hommikul , vaid päeval.. väga kaua ma lebotada ei saanudki, sest oli vaja hakata sättima. Saime Liisiga kokku ning jalutasime A-terminali, kus me teistega kokku saime ning jahile läksime. Ilmaga vedas meil ikka suurepäraselt ja seltskond oli ka mõnus. Kõige parem oli muidugi see, et sõidad jahiga merel, sööd sushit ja jood shampust..mmmm, niii super lihtsalt ! Pärast liikusime Katsi juurde veel, kus sõime torti tegime mõned koksid ning mõnulesime. Teised läksid veel holli edasi aga no nagu ikka ma alati kõige noorem.. mine sa tea, pärast äkki ei oleks sisse saanud, siis ei oleks nemada ka läinud. Kuigi seal oli just sellel õhtul tasuta.. aga ei ole hullu, teinekord, küll jõuab. Igatahes täna ma tegin endale täieliku lebooo päeva. Päeval emps viskas mu linna korterisse ning lihtsalt lebotasin, vaatasin telekat ja magasin. Nii lebos ei ole terve päeva ammu olnud. Aga teist sellist päeva ei viitsiks enam, kuigi päris mõnus oli :D Homme arvatavasti veedan päeva koos oma pisikese nunnukese õekesega :) Millalgi peaks veel Pranglisse ka jõudma.. ma ei kujuta ette, kuidas ma Vahuri ees vabandan, et ma sinna SIIAMAANI jõudnud ei ole.. :D:D Peab Nõuga selle tripi ikka ette võtma.

Mõned pildid siis nendest päevadest



Enne überit väike photoshoot







B.

Kui mul päris igav hakkab või mingit paremat tegevust õhtul ei leia, siis ma tean, et on õige aeg blogimiseks ja seda ma ka nüüd teen. Teen alustuseks väikese ülevaate oma päevast. Hommikul magasin päris kaua ja lihtsalt lebotasin, mingi aeg liikusin linnas ning sain Hanna Britaga kokku. Istusime Amigo ees ning jutustasime, mingi aeg tulid Marju ja Mark ka. Samal ajal nägime Superstaari Kevinit. Mõtlesime, et peaks neil laskma koos pilti teha, kuna nad nii sarnased :D Siis nad läksid kinno ning me liikusime Heidyle vastu. Ilm oli täna nii mõnus, niii hea oli õues olla. Varsti niikuinii peabki ainult toas olema, sest õues muutub nii külmaks.. ei taha kohe selle peale mõeldagi. Sain ka Katsilt sünnipäeva kutse, nimelt kolmapäeval ta siis peab ning lähme Tallinna lahele jahiga. Tõotab tulla mõnus :)
Täna on täiskuu, taaskord ma ei saa jälle korralikult magada. Alati kui täiskuu on, siis ma ärkan öösel pidevalt ülesse ning und ei ole üldse. Hommikul saan ka tegelikult päris hästi ülesse :D Ma nagu libahunt.

B.

Ma olen ennast nüüd Saaremaale kohale vedanud. Tegelikult juba eile tulime siia. Ootasin väga seda minekut. Hommikul ärkasime umbes 8-9 ajal ja kodust saime liikuma kümne paiku. Vahepeal käisime poest läbi ja ostsime tee peale head-paremat kaasa. Seadsime eesmärgiks saada 12.55 praami peale aga sinna me ei jõudnud. Lõpuks jõudsime ikka mingi kella kahese peale. Enne Valjalasse minekut sõitsime paarist kohast läbi ja uudistasime veidi, nii ammu ei olnud ju käinud siin. Muidu oleme siin mu onu naise pere juures :) Päras mõnus on, kuigi vahepeal ikka kipub pähe mõte, et oleks võinud hoopis vennaga koju jääda aga ei ole hullu, sain ka üle pika aja Saaremaal käidud ! Täna hommikul ärkasime varakult, sõime ja igasugused sellised toimetused ning siis liikusime Kuressaarde mingisugusesse kindlusesse, võtsime mõne jäätise, käisime poodidest läbi ning siis tagasi. Algul oli mul mõte, et lähen ka Supermotole aga siiski ei läinud, mõtlesime onuga, et seekord mitte. Ja nüüd sain ma ühe ÜLIKURVA uudise. Üks tüdruk hukkus seal. Ma olin seda tüdrukut juba varem mitmeid kordi näinud ja ta oli mu mitme sõbra/sõbranna tuttav. Anna-Liisa oli niii kena tüdruk. Jube lihtsalt, kuidas saatus inimesega teha võib.. niii kurb :(:(:( Endalgi tuleb pisar silma :(:( Aga ei ole eriti hea sellest praegu juttu teha ja pikemalt rääkida, sest muidu kipub kõik väga kurvaks ja masendunuks. Igatahes praegu lihtsalt lebotame ja mõned somersbyd jne. Kuigi tegelt ma ootan homset, sest siis sab kojuuu :) Ja kõige rohkem ootan ma teisipäeva, sest siis lähen ma oma kallikestega pidutsema :) On oodata juba raju ning sündmusterohket ööd !! Kindel laks !


Avaldan kaastunnet kõigile lähedastele ja sõpradele. Puhka rahus Anna-Liisa ! (W) Kahjuks on elu nii ebaõiglane..

Leia poiss, kes ütleb Sulle "Sa oled kuum" asemel, et "Sa oled ilus", kes helistab Sulle tagasi, kui Sa oled temaga aega viitnud, kes püsib ärkvel vaid sellepärast, et näha, kuidas Sa magad. Oota seda üht, kes pidevalt meenutab Sulle, kui palju Sa talle tähendad ja kui õnnelik ta on, kuna tal oled Sina. Oota seda üht, kes pöördub enda sõprade poole ja ütleb: "See on TEMA.."

Ma mõtlen vahest, et miks mina satun just selliste inimeste otsa.. lõpuks tekivad tunded ja unustada ei suuda.. Olgugi, et minuga suheldes on kõik superhea ja ei oskakski oodata temast midagi halba aga teiste juttude järgi on ta lihtsalt üks mõttetu mees, kes on endast liiga heal arvamusel. Üldse ei oska sellises olukorras käituda ja ei tea mida teha. Ma ei saa teda täiesti ükskõikseks teha enda jaoks, sest ükski inimene, keda ma tunnen ei ole minu jaoks ükskõik, samamoodi ei saa ka tema olla.. Aga noh see selleks, ega see tuju kuidagi alla ei vii, see on põhiline :)
Mõned päevad olen oma kallikese Heidyga veetnud ja saanud rääkida kõikidest maailma asjadest ja kuulnud igasugu pommikaid. Üks päev olime õuna juures jällegi mõnusate inimeste seltsis, meenutasime vanu aegu ning tantsisime ja kõike muud. Muidugi plankingut trepist alla ei saa unustada ! Ma siiamaani ei mõista, mis asi inimestel selle plankinguga on.. Üks hetk see lihtsalt lambist tuli ja nüüd on nii populaarne, et kõik teevad seda ?? Aru ma ei või..
Aga reedel lähen ma Saaremaale ja nagu ma aru sain, siis sinna tuleb samal ajal veel tuttavaid, mis on päris tore. Ning täpselt samal ajal on seal ka Supermoto, nii, et kui aega leiab, siis võiks tegelikult ka sealt läbi hüpata. Nii, et on tulemas mõnus tripp. Ma ei ole veel kindel, kas tulen pühap. tagasi v esmasp. või ma ei kujutagi ette millal :D Aga teisip. oli meil plaan minna Pranglisse. Ma tõesti LOODAN, et seekord meil veab. Kuuse all päris ööbida ei tahaks aga no ma loodan, et vähemalt Atsi juurde saame :)

Nii imelik mõelda, et 1/3 suvest on juba läbi ning augustikuu on käes. Mul küll ei ole otseselt selle vastu midagi, sest elu peab edasi minema ja ei saa jääda ainult ühte hetkesse. Aga siiski suvi on niiii mõnus ja saab nii välja puhata ennast kõigist jamadest ja asjadest. Kõik tundubki just niii hea ja nii lill. Täna tulid juba telekast koolireklaamid. Imelik oli vaadata neid, sest see kool on niii meelest ära läinud, üldse ei mäleta seda.
Aga laupäeval oli siis empsi sünna. Hommikust peale aitasin teda, et kõik ikka ilusti välja kukuks, sest rahvast oli palju tulemas. Ilm küll vedas kõvasti alt aga ega see enesetunnet siis kõigutanud. Mind pandi tööle, pidin järjest mojitosid valmis tegema, lõpuks oli asi juba täitsa käpas. Ma muidu rummi ei suuda üldse juua aga noh, käis kah. Pühapäeva hommikul magasin päris kaua.. Päeval tulid jälle külalised siia ja istusid päris kaua siin. Selline väike afterparty. Mina põhiliselt terve päev otsa lihtsalt lebotasin ja tegin trenni ning käisin koeraga jalutamas :)
Aga eile e. esmaspäeval oli küll väga mõnus päev. Sain oma kalludega kokku ning läksime Maarjamäele ja tegime pilte ning siis vanalinna. Oli plaan minna ühte väga heasse ja mõnusasse kohvikusse. Teised ei olnud seal ennem käinud, mina olin ainuke. Kuid teades minu orienteerumisvõimet, siis ei pruugi alati igale poole kohale jõudu minu seletamist järgi. Niisiis me kõndisime mööda tänavaid ja otsisime seda kohta. Ikka mulle ei tulnud meelde.. Küsisime siis ja lõpuks öeldi meile kus see asub. Siis lõi tuluke mu peas põlema, et aaaa jaaaaa seal see oligi. Teised võtsid oma pannarid ja mina oma kanasalati ning niimoodi siis maiustasime seal. Niii hästi tundsin end koos nendega, super lihtsalt. Pärast liikus Anu ära ning me liikusime kolmekesi Kelva. Olime rannas, teised tulid ka, tegime vesu ning lihtsalt mõnulesime. Lõpuks tõmbas päris külmaks ning liikusime Õuna juurde ära. Nagu ikka meil traditsiooniks on, siis me vaatasime Investigation Discovery'st "Kummitus" 'i jne. Päris jubedaks tõmbas vahepeal. Muidu tavaliselt ei ole mina see kes kardab aga seekord ikka väga kartsin. Pea hakkas ka lõhkuma ja kuidagi imelik hakkas olla. Nagu Nõu ütles, siis deemon sai minust jagu :D