Ma lähen Eestist minema tundega, et kõik ei ole üldse niii hea, kui ma mõtlesin ja tundsin. Mul on jälle tunne, et oma kõige kallimaga mingisugune paus ja mulle kohe üldse ei meeldi see. See on küll alati mõlema poolne aga see on niii tobe, et just MEIL see juhtub ja just NÜÜD.. Ma nii loodan, et küll see kohe varsti laabub ja kõik on jälle hästi. Ka selline väikene kaugenemine tekitab minus niii halva ja kurva tunde. Kui sa seda näed, siis tea, et ükskõik mis ka ei juhtuks, ma ei lase sinust lahti. Ma arvan, et sa tead seda kõike aga siiski.. ma ei väsi seda kordamast.
Ja mul on ka halb tunne sellepärast, et meie kõik kolm oleme nii kaua ära ja üks meist jääb siia.. Ma ei kujuta ette kuidas me saame hakkama kõik need 2 ja pool nädalat ilma tema naeru ja tobedate sõnadeta.. <3<3<3

Kui uskumatu see ka poleks on kõik juba läbi. Ma lõpetasin 4 päeva tagasi Püünsi Kooli ja see on lihtsalt nii imeline, kui head mälestused selle kõigega kaasnevad. Kooli sisse astudes ma lihtsalt olin vapustatud kui ilusad klassiõed ja klassivennad mul on. Lihtsalt super vaatepilt, kui rõõmsad kõik olid ning kui hea neil endil olla oli. Aktus kulges ka väga kenasti. See oli kuidagi nii südamlik, mitte nagu paljudes teistes koolides. See oli paljustki erinev. Aktuse kestel ei tulnud mul ühtegi pisarat, ma lihtsalt tundsin ennast nii õnnelikuna, kuid sisimas siiski kripeldas midagi, mis oli kurb. Isegi mu lähedased inimesed poetasid mõne pisara, sest neil oli nii hea vaadata, kui kokkuhoidev ning siiras klass meil on. Peale aktust tuli siis õnnitlemine. Ning see oli tõesti nii armas, kes meelespidasid ning tähtsaks pidasid mu lõpetamisele tulla ja eriti rõõmustas veel üks väike nunnu mind :)
Õhtu poole liikusime lõpupeole Pähklimetsa puhkemajja. See asus Tuhala lähedal. Sääski oli seal küll palju, kes ründasid aga õnneks oli meil kaasa päästevahend !! Päris varakult alustasime soojendamisega aga samas oli nii mönus. Seal oli ka saun ning tünn, kuhu sai vahepeal karastama minna ja oiiii kui mönus see oli. Ma lihtsalt nautisin seda kõike seal ning olin ilma mureta. Mõni poiska rääkis vahepeal niiiii armast juttu meie klassist ja meist, mis pani küll südamele tugeva paugu ja tekitas külmavärinad üle kogu keha. Hommikune olukord ei olnud just sajaga kiita, sest ma olin magada saanud kõigest poolteist tundi ja ilmselgelt sellest mulle ei piisa. Lootsin, et autot järele oodates saan korra tukastada aga ei, milleks. Kui toro üles äratati ei saanud keegi magada. Ta lihtsalt röökis kõrva ääres AYEE WAKE UP YEE !! Aga ma ei pane seda pahaks, sest eks me kõik ole veidi kiusanud kedagi ja see on pigem just armas. Toro olekut ka arvestades ma ei imesta, miks ta seda tegi :D
Koju jõudes ei saanud ma ka magada, vaid pidin minema sugulase sünnipäevale. Näost oli kohe näha, et ma olin niiii magamata ja enesetunne ei olnud ka just kõige parem.. aga ajapikku muutus kõik paremaks ning täitsa hea oli juba olla. Muidugi nendest mõnitustest ma ei pääsenud. See on siiski meie perekond Randveerud ju.

Ma arvan, et ma pean lihtsalt tänama nende kahe imetoreda päeva eest oma super super nüüdsest vanu klassiõdesid ning klassivendi, kes on mind nendel rasketel hetkedel jalul hoidnud ning alati toeks olnud. Aitäh teile ja te jääte alatiseks mu südamele väga tähtsale kohale. <3

Aga kui nüüd rõõmsamate teemate juurde üle minna, siis juba HOMME on mul Kanadasse minek ja see on täitsa v õ r r a t u !!! Lihtsalt unbelievable, kui kiiresti aeg on läinud. 2 ja pool nädalat on ikka päris pikk aeg ja niii mönusate inimestega koos olla, oehhh.. tõotab tulla üks parimad ning vastutusrikkamaid reise minu elus üldse :) Hommikul kell 12.40 läheb lennuk ning sõidame Tallinn-Helsingi-Reykjavik-Halifax. Meil on seal koguaeg tellitud bussid ning tehakse kõik ette-taha ära, võetakse vastu nagu kuulsusi ning proovitakse teha kõik, et meil parem oleks :)

Lõpupidu Pähklimetsas

Lõpetamine

Miss you my boy :(:(

Suvi on alanud

Mu daamid ja härrad, nüüdseks on suvi alanud täielikult !! Kõik eksamid on sooritatud ja kahe eksamiga enamvähem rahul. Ühiskonna eksam oli täna ja selle tegime Stevega mõlemad nelja peale, nii, et fuckyeaah :) Enam ei pea taluma neid pingeid ja muresid, mis ülejõu käisid, vaid võib tunda ennast vabama ja rahus olla, ilma, et keegi tagant utsitaks :)

Juba homme on ühiskonna eksam ja jällegi ei ole mul eriti kartust sees võino veidi aga mitte oluliselt. Hommikul käisime Stevega konsultatsioonis ja ilmselgelt ei suutnud ma seal tõsisena olla. Me küll õppisime seal palju aga nalja tegime ka palju, see muutis kohe päeva alguse nii heaks :)Ull jutt. Kodus hakkasin ma ka kohe õppima, nii, et võib öelda, et ma olen tervepäeva pühendanud õppimisele. Vahepeal teen küll pisikesi pause, sest silmad on niiii valusad aga üleüldiselt võin lugeda päeva õnnestunuks. Siin blogis nüüd tegingi pisikese puhkuse, kohe varsti siis uuesti ühiskonna lainele. Vahepeal jõudsin ka empsiga linnas käia kleidiproovis ja neljapäeval saan kleidi kätte. See ei ole küll selline nagu ma täpselt tahtsin aga see on ka väga ilus :) Ainult, et nüüd peaks kuskilt mingisugused kingad ka leidma, siis oleks täiskomplekt valma ! Imelik mõelda, et juba laup. me lõpetame.. tõesti väga imelik. Aga ma ei mõtle selle peale veel :) Nagu ma juba ammu avastasin, siis kõik läheb niiii kiiresti. JUBA 10 päeva pärast sõidame me Kanadasse Halifaxi. Kas saab lihtsalt paremat aega olla, kui praegu ? Kindlasti saab aga praegu olen ma ka enamusega väga rahul, mõni asi võiks veel juures olla ja kõik oleks perceft !
Soovin teile kõigile veel viimast jõudu, selle viimase eksami sooritamiseks ! ;)

Every girls dream is to have a guy call her at 3am just to say, "hey baby, I just wanted to tell you I love you. "

See on niiii imelik, kuidas saab üks päev lihtsalt niiii rappa joosta. Päris ammu ei ole minu jaoks juba nii halba päeva olnud, kui eile oli. Hommikul läksin trenni ja siis läksin esinema. Selle aja sees suutsin ma oma käe katki tõmmata ja see läks siniseks ning punaseks ja katki jne. Jube lausa, sest laupäeval on ju juba lõpetamine, nii, et peab selleks ajaks siis midagi välja mõtlema, mida sellega peale hakata. Siis enne esinemist tõmbasin ma oma sukad totaalselt ribadeks tagant.. Sellega see asi loomulikult ei piirdunud. Kujundi kava " Narnia " tuli väga hästi välja ja samamoodi ka Sheep in daaa house. Vahepeal emps helistas ja teatas mulle niiiiniiii halva uudise, et ma lihtsalt pool päeva nutsin. See tähendab minu jaoks nii palju. Kui ma annan endast kõik ja kõigest väest pingutan ning tulemuseks on see, siis see on tõesti väga kurb. Aga no pärast ma rahunesin maha ja mõtlesin, et ega see ei ole maailma lõpp, elu läheb edasi :) Ma tõesti lootsin, et selle päeva jooksul ei tule rohkem halbu uudiseid aga kõik muutus vastupidiseks.. Ma kahjuks ei jõudnud superstaari vaadata, sest ma olin sellel ajal Kelvas aga ma olin niiii kindel, et Artjom võidab. Ma elasin niii seal saates sees ja iga väljalangeja tekitas minus mingisuguse tunde. See oli šokk, sest ma tõesti olin nii kindel, et tema on selle aasta võitja aga kahjuks läks teistmoodi. Emps küll ütles, et ma peaksin magama minna, siis ei juhtuks rohkem midagi halba ja ei tuleks rohkem halbu uudiseid. Aga mul ei olnud und ja ma tahtsin veel üleval olla. MUIDUGI sain ma veel ühe halva uudise.. see oli minu jaoks noooh ütleme nii, et päris halb.. aga ma ei saa sinna midagi parata. Ta peab ise mõtlema, mida ta oma eluga teeb, mina ei saa seda tema eest kujundada kahjuks.. Õnneks sellistel rasketel ja halbadel aegadel on mu kõrval mu kallid sõbrad ja toetav perekond :) See rõõmustab mind alati :)

Sometimes you just sit at home and remember the old times. You laugh by yourself with a ridiculous smile. Then you have that one tear run down your cheek cause all of it changed..

Mulle tuleb alati õhtul või poole öö peal meelde, et ma ei ole oma blogisse nii ammu ühtegi sissekannet teinud. Täna ma siis mõtlesin, et võtan ennast kokku ja teen asja ära :) Pean ikka alustama jutuga, et oeeehhh kui hea on olla kui õues on niii soe ja no võib juba öelda, et peaaegu suvi on käes :) Kuigi meie suvi algab alles siis, kui kõik eksamid on läbi ja hinded on positiivsed aga siiski, praegusel hetkel ei mõtle ma üldse nende eksamite peale, vaid mu mõtted on pidevalt mujal. Eksamitele olen ma kohale läinud ilma pabistamiseta. Ma küll tegelikult olen selline inimene, kes ika päris kõvasti pabistab paljude asjade pärast aga seekord ma lihtsalt läksin tundega nagu oleks täiesti tavaline koolitund, nagu ei oleks see midagi nii erilist ja tähtsat. Aga samas see oli hea, et ma suutsin ennast vaos hoida, selle võrra läksid kindlasti ka eksamid paremini. Vahepeal suutsin ma muidugi naerma hakata aga ma arvan, et minupuhul keegi ei imesta ka.. isegi mitte mina :)

Ma mõtlen, et ma olen see nädal nii palju teinud ja korda saatnud, et ma väga ei jaksa hakata seda kõike siia kirjutama ja ilmselt jääb ka väga palju pause siia sisse, sest mul koguaeg nii palju tegemist jne :)

My super sweet 16 !

Fuckyyeaaahhh ma olen ka nüüd 16 täis !! Mind valdavad hetkel niiiiniiii õnnelikud ja mönusad tunded, et oeehhh super !

Russia & Finland !

Ma ikka koguaeg aina suudan ja suudan, sest kirjutamist edasi lükata.. Aga ma otsustasin, et ma võtan ennast nüüd kokku, vähemalt täna. Kõige alustuseks soovin ma teile ilusat ja mönusat suve algust, mitte küll ametlikult, kuid siiski ilma poolest võib niimoodi väita. Ametlikku suve algust ei saa nüüd kõigile soovida, sest paljud lõpetavad 9. klassi, seega neil läheb veel kool koos konsultatsioonide ja õilsa õppimisega edasi :)
Aga ma teen väikese ülevaate Venemaa e. lõpureisist. Laupäeva hommikul oli siis väljasõit ja kõik niiii väga juba ootasid seda. Lõpuks jõudis see ka kätte. Kohe kindlasti oli niiii hea olla koos oma kõikide kallikestega ja lihtsalt võtta viimast. Ma küll lootsin ja mõtlesin, et ma ei mõtle selle reisi jooksul kõige kurvemale asjale nimelt meie lahkuminemiseni, kuid see siiski juhtus ja suutsin poetada ka mõne pisara. Aga ega mu klass siis tuimalt istuma ei jäänud, nad on alati niii abivalmis ja tulid kohe lohutama :) Seda ikka jagub, millepärast neid niii palju armastada ! Aga nii, esimene päev olime me Soomes, trippisime ringi, tegime sisse oste ja "nautisime" kajakaid. Õhtul sõitsime St. Peter Line'ga Venemaale. Hommikul küll ei olnud kõigil suurepärane olla ja väsimus tappis, kuid me ei lasknud ennast sellel kõigutada. Me kõik olime esimest korda Venemaal ja seal tõesti oli, mida vaadata. Ma ei ole mitte kunagi Venemaast eriti hästi arvanud ja ka sinna minnes ei uskunud ma, et ma sellest kõigest nii vaimustusse jään. See lihtsalt oli super, see ajalugu oli niii huvitav ja kõik oli tõesti väga-väga ilus. Peterburgi tahan ma KINDLASTI kunagi tagasi minna, sest mõned asjad jäid siiski veel vaatamata ja külastamata. Tagasi tulime samamoodi nagu läksime, kuid Soomes meil seekord aega ei olnud. Soome laeva pealt maha astudes, käis selline imelik judin üle ihu.. see oli justkui selline, nagu ma ei näeks neid inimesi enam kunagi, nagu ma ei kuuleks nende ilusaid hääli ja armsaid sõnu enam kunagi.. aga sellel ei lase ma juhtuda iial !


































Love you guys !